Teine loengutund õpikeskkondadest oli põnev ja praktiline. Teemaks oli meil virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid. Kui algselt olidki enamus mõisteid segamini, siis nüüd tuli uus hingamine, ning nimetused loksusid paika.
Virtuaalsed õpikeskkonnad jagunevad järgnevalt:
- õpihaldussüsteemid – LMS (Moodel nt) – see on nagu klassiruum
- õppeinfosüsteemid (ÕIS nt) – see on nagu klassipäevik
- õpiobjektide reposoorium (kus hoitakse õppematerjale – Merlot või TLÜ õppevara nt) – nagu raamatukogu
- õpiobjektide autorivahendid (H5P nt)
- testimiskeskkonnad
- e-portfooliod
- ….
Oma kursusel blogimist kasutame õpilashaldussüsteemina.
Õpihaldussüsteemid alustasid oma lendu 1997 aastast. Alguspunkti pani küll 1996 aaastal WebCT, seejärel tuli BlackBoard, mis oli eelnevale konkurendiks. Eesti oma õpihaldussüsteemid on nt eKool, Stuudium, Opiq, Schoolaby, eDidaktikum, aga kasutatakse ka välismaised keskkondi: Moodle, WebCT, Canvas, Ilias jt.
Õpihaldussüsteem omakorda jaguneb:
- kursuse haldus
- ajakava
- õppematerjalid
- ülesanded
- suhtlusvahendid
- hinded
Tunnis vaatasime ja katsetasime ka erinevaid õpihaldussüsteeme ja koduseks tööks jäi ühte antud keskkonda lähemalt uurida ja seda reflekteerida (või siis teadusartikliga tööd teha).
Tutvusime Schoolaby ja eDidaktikumiga, mis mõlemad on õppejõu Mart Laanpere lapsukesed. Saime aimu Moodle keskkonna võludest ja valudest – SCROM package lisamise võimalus (e-õppematerjal zipina) ja External Tool (teise õpiäpi sisse tõmbamine töösse).
Erinevaid õpiäppe leiab lehelt: Eduappcenter‘ist
Veel vaatasime Canvas’t, mis on sarnane eKoolile ja Moodle’le, kuid pigem mõeldud ja kasutajasõbralik ülikoolidele. Google Classroomist hüppasime kiirelt üle. Välja toodi ka nn.väikestele külakoolidele pigem mõeldud kekskkond nagu Alfons. Kerge ja ilus. Soome tehtud. Suured ettevõtted aga kasutavad Edutizer’i ja Coursy’t (see on ka välismaailma suunatud).
Saime ka korraliku ülevaate kuidas õigesti teadusartikkleid viidata, otsida, jpm.
Kindel on see, et teadusartikleid on kõige parem otsida DOI numbri järgi. Juhis on leitav õppejõu Hans Põldoja Youtube kanalil Viidete vormistamine APA 7 viitamissüsteemis.
Saime teada veel kus on tavaliselt meie teadusartiklite asukohad – TLÜ raamatukogu või siis Google Scolar. Kõige käepärasemateks keskkondadeks artiklite lugemisteks ja märkmete tegemiseks soovitati ZOTERO või tasulist PAPERS äppi.
magistriõpingud 