REFLEKSIOON

Mis on üldse refleksioon?

Mõiste refleksioon tuleneb ladina keelest, kus sõna reflectere tähendab akent, tagasipööramist, tagasipeegeldamist. Mõiste kasutuselevõtu määratlemisel viidatakse üksmeelselt Deweyle, kes kirjutas refleksiooni olulisusest õpetamises ja õppimises juba kahekümnenda sajandi algul (Schön, 1983; Sparks-Langer & Colto, 1991, viidanud Lepp, 2009).
Eesti tingimustes on refleksioon sõnana kasutusele võetud ja refleksiooni olulisusest rääkima hakatud alles viimastel aastatel. Eestikeelses kirjanduses ja omavahelises suhtluses kasutavad õpetajad refleksiooni väljendamiseks sageli sõna ka eneseanalüüs, kuid samas ei pruugi eneseanalüüs viia tegevuse muutuse ja õppimiseni.

Refleksiooni definitsioon: refleksioon on protsess, mis, kaasates õppimist ja/või professionaalset praktikat, pakub võimalust kriitiliselt analüüsida ja hinnata antud õppimist või praktikat.
Refleksiooniprotsessi tulemus peaks ka kanduma üle õpetaja tegevusse – oma töös tagasivaatamine ja mõtestamine, tegevuse analüüs peaks viima uuenenud tegevuskavani edaspidise tarbeks.

Miks on refleksioon hea?

Voller (2009, viidanud, Carroll, 2010) defineerib refleksiooni, kui eesmärgistatud fokuseerimist mõtetele, tunnetele ja käitumisele, mis loovad kogemusele tähenduse. Boud, Keogh ja Walker (1985, viidanud Mezirow, 1990) täpsustavad, et refleksioon on intellektuaalne ja afektiivne tegevus, kus inimene uurib enda kogemust eesmärgiga mõista ja hinnata. Refleksiooni käigus hinnatakse kriitiliselt kogemuse sisu, protsessi või eelduseid, tehakse järeldusi ja üldistusi, ning otsitakse lahendusi, et tõlgendada ja anda tähendus kogetud kogemusele (Mezirow, 1990, 1991). Refleksiooni protsess sisaldab endast nii peegeldust kui kriitikat selle kohta, kuidas inimene tajub, hindab, tunneb ja käitub (Mezirow, 1991), mille tulemusel saab inimene teadvustatult muuta seni kasutatud lahendusi, strateegiad ja toimimist (Skorobogatov, 2009).
Mida enam toetutakse oma tegevuses refleksioonile, seda adekvaatsemaid valikuid suudetakse […] teha (Märja jt, 2003, 149).

Mis on refleksiooni osad?

Eristatakse “tagasivaatavat” refleksiooni, tegevuse ajal toimuvat refleksiooni ja tulevikku suunatud refleksiooni. Tulevikus seniste kogemuste ning teadmuse põhjal vigade vältimist võib pidada refleksiooni üheks suurimaks eesmärgiks ning kasuteguriks. Refleksioon toetab professionaalse arengu astmete läbimist, samuti võib see viimast kiirendada. Võib väita, et edukas refleksioon aitab läbi analüüsiprotsesside toime tulla ettekerkivate takistustega (Karm, 2007). Suurendades inimeste valmisolekut keerukate situatsioonidega paremini hakkama saada, suureneb ka tõenäosus, et sellised olukorrad lahendatakse kõigile sobival viisil, lisaks säästetakse nii mitmeid olulisi ressursse (nt. tööaega, -vahendeid, aga kaudsemalt ka inimeste tervist ja võimalik, et suhteid).

Millest refleksioon koosneb?

Reflekteerimiseks kasutatakse näiteks Korthagen ALACT-mudelit. Selle lähenemise puhul refleksioonile on oluline tasakaalustatud fookus mõtlemisele, tundmisele, tahtmisele ja tegevusele (thinking, feeling, wanting, acting).

etapp => TEGEVUS (A – action) – toimub reaalne tegevus või kogemus (nt eesti keele tunnis)
etapp => TAGASIVAADE TEGEVUSELE (L – looking back on the action) – pärast tegevust (või ka selle kestel) mõeldakse tagasi 1. etapile. Eriti toimub see juhul, kui midagi läks teisiti kui planeeriti, ei õnnestunud vms. Minnakse edasi järgmisse etappi.
etapp => TEADLIKKUS OLULISTEST ASPEKTIDEST (A – awareness of essential aspects) – siin saavad kindlad aspektid kindla tähenduse, otsitakse seoseid. Saadakse näiteks aru, mis põhjustas ebaedu esimeses faasis (nt jäeti mingite asjade seletamiseks liiga vähe aega)
etapp => ALTERNATIIVSETE TEGEVUSMUDELITE LEIDMINE (C – creating alternative methods of action) – valitakse teistsugune lähenemine või käitumisviis (nt jäetakse rohkem aega seletamiseks).
etapp => UUE TEGEVUSE PROOVIMINE, KATSETAMINE (T – trial) – see on juba uus tegutsemine ja seega uue ringi algus.Õpetaja peaks iseseisvalt läbima kõik need viis faasi, kuid tegelikult vajatakse alguses sageli juhendaja või kolleegi abi.

See ALACT mudel kirjeldab refleksiooni protsessi struktuuri (erinevaid järgnevaid etappe), kuid ei kirjelda refleksiooni SISU.
„SIBULA“ mudel iseloomustab refleksiooni teist aspekti – SISU – näitab erinevaid tasandeid, mis võivad mõjutada õpetaja tegutsemist.

Nippe oma töö reflekteerimiseks õppijatega:

Kuidas on eneserefleksioonist kasu ka õppijal?

Õpilastes võiks refleksiooniprotsess kaasa aidata sellele, et õppijates tekib isiklik suhe õpitavasse, seda saab toetada õpimapi (e-portfoolio), õpipäevikute jt ülesannete kaudu, näiteks kasutada järgmisi õppemeetodeid ja võtteid:

REFLEKSIOON = õpetaja ja õpilane kui oma töö uurija

Õppisin, et paljalt eneseanalüüs ei vii meid kuhugi, kuna puuduvad muutvad teod seal taga. Reflekteerides oma tegevusi, saame me näha nendes kitsaskohti mida parendada või siis häid ja positiivseid kohti, mida edasi kanda. Selline meetod annab meile väga hea ülevaate ning me teeme tulevikus paremaid valikuid. Õppijatena ei ole me ka enam passiivsed õppijad, vaid aktiivsed õppijad, kuna käime läbi kogu oma teekonna ning meenutame toimunut. Passiivse õppijana oleme me kohal, kuid info “läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja”, nagu eestlane ütleb – me ei kasuta seda infot. Väga hea ülevaate refleksiooni protsessidest toob ALACT mudel koos “sibula” mudeliga, kus viimane näitab, et meie tõekspidamised, identiteet jms mõjutab meid.

Õppijana siin ülikoolis olen ma juba palju teadmis juurde saanud, et tunni tagasisidestamine on suur pluss nii mulle kui ka õppijale. Sellest saavad kasu mõlemad osapooled. Nii toimetades arendan ma isemõtlevad ning – motiveeritud inimesed. Ja oma tööd analüüsides ning uusi tegevusi ette võttes ei stagnatiseeru ma ise ning saan olla veel parem ja teadlikum õpetaja. Hea näitena saan tuua välja sellel õppekaval, näiteks Haridustehnoloogia ainetes õpiblogi pidamine, mida ka reaalselt ise jälgime kaaskursuslaste puhul ja küsime küsimusi ning anname tagasisidet kuidas me asjadest ise aru saime.

Kasutatud allikad:

Tallinna Ülikool. UURMIK – Andragoogika osakonna seminari tööd. Reflektiivsed praktikad koolitusprotsessis (TLÜ üliõpilaskonna koolitustoimkonna näitel). https://andragoogika.tlu.ee/reflektiivsed-praktikad/

Lepp, L. (2009). Refleksiooni olemus ja õpetajate teadlikkus refleksiooniprotsessist. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Ülikool. http://www.ht.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=579450/Lepp.pdf

[Kogumik]. Skorobogatov, G. Arusaam refleksioonist täiskasvanukoolitaja refleksiivses praktikas.

Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2003). Andragoogika. Raamat õppimiseks ja õpetamiseks. Rmt. Tallinn: Ilo

Karm, M. (2007). Eesti täiskasvanukoolitajate professionaalsuse kujunemise võimalused. Tallinn: TLÜ kirjastus.

Tallinna Ülikool. UURMIK – Andragoogika osakonna seminari tööd. Refleksiivne supervisioon kui õppimisprotsess superviseeritava ja superviisori kogemuses. https://andragoogika.tlu.ee/refleksiivne-supervisioon/

Mezirow, J. (1990). Fostering critical reflection in Adulthood. A Guide to Transformative and Emancipatory Learning. How Critical Reflection Triggers Transformative Learning. San Francisco: Jossey-Bass.

Mezirow, J. (1991). Transformative Dimensions of Adult Learning. San Francisco, CA:Jossey-Bass.

Tartu Ülikool. Aktiivõppe meetodid e-õppes. Refleksiooni toetavad meetodid. https://sisu.ut.ee/aktiivope/refleksiooni-toetavad-%C3%B5ppemeetodid

Koolitusprogramm tuleviku õpetaja. Refleksioon õpetaja professionaalses arengus. https://tulevikuopetaja.edu.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/

Tallinna Ülikool. Juhendmaterjalid. Refleksioon. https://www.tlu.ee/opmat/meetodid/refleksioon.html

EdTech School. (2019, 18 juuni). Bookwidgets: 10 fun ways to reflect on your teaching. [Video]. YouTube. https://youtu.be/Az3cStWRD5k?si=lF92s1En8Jo_-4bt

LifetimeTraining – Skills Videos. (2020, 6 aprill). Lifetime Training – Skills Videos: Understanding Reflective Practice. [Video]. YouTube. https://youtu.be/iBmtH0Qx0YU?si=swVHjCd8KkKNI_nZ

FOCUSED Project. (2019, 19 juuni). 14 Pre-training topics: Reflective Practice. [Video]. https://youtu.be/y7jCmfIy7jk?si=7_LP6EnxpAUZHu8h

ION leadership. (2020, 21 september). ION leadership: What is reflective learning? [Video]. https://youtu.be/-MGRKV7FXtg?si=_KigjJRaTM0vgS3c

TAGASIVAADE JA KOKKUVÕTE kogu informaatika didaktika kursusele sügis 2023

Õppisin uusi mõisteid, tuli täiesti uus arusaam mis on tegelikult informaatika – ei olegi üldteada-tuntud digipädevus 😉 Mis on raalmõtlemine ning kuidas luua ainekava, sest tunnikava juba oskasin teha, kuid mitte nii põhjalikult. Kahjuks reaalses elus nähtud ainekavade copy-paste tegemine ning vana rasva pealt asjade tegemine teeb ikka kurvaks küll, kui palju potentsiaalset head asja lastakse taevasse seetõttu. Hea ja õpetlik oli õppeväljundite mõtestamine. Samuti lõiminguprojekti keevitamine oli korralik töö. Oi, kuidas soovisin, et oleks rohkem aega, et teha asja väga hästi ja viimistletult, pöörates kõikidele õpitud aspektidele tähelepanu.

Soovin väga, et seda ajakest nii suurte tööde puhul oleks vaid rohkem. Sellise suure koormuse juures jäävad asjad veidi tahaplaanile. Ja ma väga soovin, et ma saaksin oma töödele tagasisidet jooksvalt, et peale tehtavate asjadega oleks kindlus hinges.

Meeldis väga, et sai asju selle kursuse raames teha ka teistes ainetes. Sai löödud 2 kärbest ühe hoobiga. Kahjuks oli mul praktikal 5.klass keda vaatlesin ning kellele ka õppemängu tegin, kuid hilisemal vaatlusel on see kordamismäng täitsa kohendatav ka kaheksandale klassile nt. kasvõi tsemestri lõpus õppematerjali meenutamiseks, kui küsimused ümber vahetada.

ideekavand

Tulevikuks soovin ja soovitan, et palju on kasu loengute salvestustest. Püüan küll 100% loengutest kohal käia ja osa võtta, kuid elu teeb omad keerdkäigud. Isegi kohapeal olles ja konspekteerides läheb ikka midagi kõrvust mööda, nii ongi õppejõu Hans Põldoja järelvaadatavad loengud olnud täiega asja ette. Olen saanud oma reflekteeringuid ja töid teha täie pühendumusega ning väga kõrgel tasemel, sest nagu me teame, et töömälu maht on piiratud (ainult 4+1 ühikut), siis on meeletult hea kasutada abimaterjali teadmiste meenutamiseks ning korrigeerimiseks.

Muidu saab kõiki reflekteeringuid jälgida ka siit minu blogist: https://teearukrista.wordpress.com/category/Informaatika_didaktika/

Ja veelkord, olen väga tänulik kui saaks tagasisidestamise ka jooksvaks 😊

Nüüd aga panen kõik on teadmised oma informaatika teadmiste tööriistakohvrisse, et praktiseerida oma teadmisi.

Tänulikkusega!

Krista

Mõtteid informaatika didaktika 5. ja 6.loengust – 9.12.23

Photo by Prateek Katyal on Pexels.com

5. informaatika didaktika zoom-loengu ajal ei saanud ma osaleda ja õnneks oli seal küsimuste- ja vastustering ka ainult olnud lõiminguprojektidele.

6. loengu ajal kohapeale minna ei saanud ning olin kokkuleppe teel zoomis, kus siis sain kõrvalvaatajana osa algoritmilisest kaardimängust värvide ja numbrite alusel. Õppejõud Mart tegi veel kokkuvõtet ja ülevaadet raalmõtlemisest – põhimõtteliselt korrati juba nov. kuus räägitut. Tänu sellele, et osalesin ka uute informaatika digiõpikute koolitusel, siis minule oli seda juba mitmes kord kuulata. Toodi näide ka müüriladujast, ühest kes näeb suurt pilti (raalmõtlemisest) ja teine, kes näeb ainult hetkel mõõdetavat. Mart rääkis veel mõistetest ja milliseid asju ja mille alusel saab mõõta – PISA testid nt ja intelligentsus, sest tarkus on vaid mõiste.

Toodi näiteks ka Jaanika Leoste robomatemaatika doktoritööd.

Ja toodi välja, et iga kognitiivne pingutus aitab arendada erinevaid sünapsiseid, protsessi.

Kindlasti tuleb olla kursis ja on kohustuslikult soovituslik hakata kasutama ka uusi digiõpikuid, mis on leitavad it.opetaja.ee lehel. Sealt saab ka programmeerimise ja tarkvaraarenduse õpetamiseks juhiseid.

Lõpetuseks toonitas Mart,e t on VAJA KÄIA konverentsidel, seminaridel, et saada kinnitust ja reflekteeringut oma tegemistele ja asjaajamistele. Tuleb kasvatada ja täiendada oma tööriistakasti nii, et tööd on võimalik käigupealt teha.

Jälgigem ka IT-akadeemia tegemisi 😊

Ainetevaheline lõiminguprojekt

Meie grupi (mina, Helen, Katerina, Käti ja Valeri) informaatika didaktika ainetevaheline lõiminguprojekt eDidaktikumisse sai järgmine:

Meie projektiga pakume õpilastele ja õpetajatele liikumist soodustavat õpikeskkonda, mis on ühes äpis ja mis haldab endas ka igasuguste erinevate õppeainete lõimimisfunktsiooni. Meie enda projekt valis selleks õppeaineks ajaloo, kus siis õpilane kaardistab esialgu oma kodukohas olevaid huvitavaid vaatamisväärsusi, annab neile omapoolse autentse sisukirjelduse ning pildi, millest koorub välja avalik reisipäevik, mida on võimalus teistel hiljem siis kasutada oma reiside, planeeritud tegevuste, vaatamisväärsustega vms tutvumiseks. Õpilaste enda sisu tootmine teeb vaadeldava objekti rohkem noortele „söödavaks“. Samas on ka võimalus selle äpiga korraldada loodusõpetuses, kokanduses või käsitöös vms õppeaines projekte, käies nt erinevates kohtades tutvumas looduse,.toidu, käsitöö, vms. Või võimalus kasutada muuseumites õppemängude korraldamiseks (objekte ülesse pildistades ja sisu luues). Soovime, et lapsed õpiksid oma huvidest lähtuvalt ning teeks oma õppimise just endale omaselt põnevamaks. Mõtestada õpilaste vajadus olla ekraanide taga ja teha seal oma meelistegevusi – pildistamine, suhtlemine jms. Teha seda kõike nii, et õpilased väga ei tajuks, et nad õpivad, vaid see tuleb kõik lusti ja rõõmuga. Õpetaja jaoks on vaid üks keskkond, kus mõtestada tegevusi, jälgida, suunata, parandada, tagasisidestada, teha vahehindamisi, olla õpilase / õpilastega kontaktis – kõik on ühes kohas ja otse sinu taskus. Kuna telefon on tänapäeval meil tarbeese, siis oleme me just sellele lahendusele orienteeritud siin kiires maailmas.

Projekti veebileht: https://reisipaevik.eu

Taiga: https://edusrv.htk.tlu.ee/project/apiga-tuurile-mooda-eestit-reisipaevik/wiki/home

Mõtteid informaatika didaktika 4.loengust – 19.11.23

19.nov informaatika didaktika zoom-loengu alguses käis õppejõud Mart üle veel tunnikavade mõned kitsaskohad, nt kuidas täpsemalt ikka LePlanneris tööd esitleda ja lisas veel,e t üks tunnikava peab olema just selline, kus on kõik materjalid (mängud, testid jms) õpilase vaates ka näha.

LÕIMING

See on juba 100 aastat kestev ainekava probleem. Kehva õppimise tunnus on see, et õpilane ei suuda seostada oma vahel erinevaid õppeaineid ning seda ei harjutada ka tunnis, et saaks tundma ka teisi aineid.

Üldõpetus: õppeainete koos õppimine teemade kaudu. Õppeained on omavahel seotud, neil on töölehtede süsteem nt. ja informaatika on integreeritud sinna sise. Aga õp. peab hakkama ise kohandama.

Püstitati ka küsimus loengus Mardi poolt, et millistesse õppeainetesse tuleks ja saaks integreerida informaatikat ja kuidas? Vastus oli et KÕIKIDESSE õppeainetesse saab informaatikat täna integreerida. Nt digimeedia, digikunst, sisu loomine – geograafia. Teha nt ettekanne kuidas neil päriselt seal teises aines vaja on. Küsida on vaja ainult geograafia õpetajalt teema kohta.

Teiste ainetega lõimimiseks on vaja lõimida läbivat teemat: kohustuslikud õppeained mille ei ole oma õppeainet + üldpädevused.

Digipädevusega peavad kõik õpetajad tegelema. Või vähemalt 2/3. Õppekavas on kirjas, et kõik peavad nt oskama ecxelit nt matemaatika õpetaja jne..

Sellel on 5 suutlikust: info- ja andmekirjaoskus, digisisu loomise, probleemilahenduse, digiturvalisuse suutlikus / oskus. Suhtlus ja koostöö. Kutsestandardites kasutatakse seda kõigis pädevustes.

Mart rääkis veel ka digipädevuse hindamise ajaloost Eesti koolides

1996: RÕK määratleb esmakordselt IT kui “ainekavu läbiva teema”, see jääb koolidele soovituslikuks, kirjeldatakse mittemõõdevalt ja ei testita

• 2001: RÕK määratleb “IKT ja meedia” läbiva teemana, sh kirjeldab 11 mõõdetavat IKT-oskust, mille peab saavutama põhikooli lõpuks
• 2002-2005: IKT oskuste katseline tasemetöö põhikooli lõpul (Tiigrihüpe, REKK, ülikoolid), 30 min test + 60 min praktiline töö, hindamine koolis
• 2010: informaatika ilmub valikainena tagasi
• riiklikkusse õppekavasse, läbivad teemad
• 2014: digipädevus ilmub riikliku õppekava
• üldosasse üldpädevusena
• 2017-19: riiklik digipädevuse tasemetöö
• EISis, sama test 9. ja 12.klassis
• HITSA veebileht Digipadevus.ee

JA lisas näite digibasseinist:

Samamoodi viitasime ka meie ühes informaatika didaktika ülesandes VIDEOREFERAAT kaasautoriga.

PROJEKTÕPE LÕIMINGUMEETODINA

st.võrdsed partnerid aga erinevad ained

• Projekt on ühekordne, piiratud ressurssidega, fikseeritud ajakavaga ja täpselt määratletud väljundiga ettevõtmine.
• Viiakse läbi meeskonnatöös.
• Rutiinse ja loomingulise töö vahevariant.
• Võtab mõlemast parima: tulemuslikkus, loovus, paindlikkus, sünergia, efektiivsus, uued lahendused.

Meie grupi (mina, Helen, Katerina, Käti ja Valeri) ainetevaheline lõiminguprojekt eDidaktikumisse sai järgmine:

Meie projektiga pakume õpilastele ja õpetajatele liikumist soodustavat õpikeskkonda, mis on ühes äpis ja mis haldab endas ka igasuguste erinevate õppeainete lõimimisfunktsiooni. Meie enda projekt valis selleks õppeaineks ajaloo, kus siis õpilane kaardistab esialgu oma kodukohas olevaid huvitavaid vaatamisväärsusi, annab neile omapoolse autentse sisukirjelduse ning pildi, millest koorub välja avalik reisipäevik, mida on võimalus teistel hiljem siis kasutada oma reiside, planeeritud tegevuste, vaatamisväärsustega vms tutvumiseks. Õpilaste enda sisu tootmine teeb vaadeldava objekti rohkem noortele „söödavaks“. Samas on ka võimalus selle äpiga korraldada loodusõpetuses, kokanduses või käsitöös vms õppeaines projekte, käies nt erinevates kohtades tutvumas looduse,.toidu, käsitöö, vms. Või võimalus kasutada muuseumites õppemängude korraldamiseks (objekte ülesse pildistades ja sisu luues). Soovime, et lapsed õpiksid oma huvidest lähtuvalt ning teeks oma õppimise just endale omaselt põnevamaks. Mõtestada õpilaste vajadus olla ekraanide taga ja teha seal oma meelistegevusi – pildistamine, suhtlemine jms. Teha seda kõike nii, et õpilased väga ei tajuks, et nad õpivad, vaid see tuleb kõik lusti ja rõõmuga. Õpetaja jaoks on vaid üks keskkond, kus mõtestada tegevusi, jälgida, suunata, parandada, tagasisidestada, teha vahehindamisi, olla õpilase / õpilastega kontaktis – kõik on ühes kohas ja otse sinu taskus. Kuna telefon on tänapäeval meil tarbeese, siis oleme me just sellele lahendusele orienteeritud siin kiires maailmas.

Projekti veebileht: https://reisipaevik.eu

Taiga: https://edusrv.htk.tlu.ee/project/apiga-tuurile-mooda-eestit-reisipaevik/wiki/home

Lõpetuseks mõtestasime veel RAALMÕTLEMIST

Mõtestamine (algoritmiline), mitte nagu arvuti  mõtleb, vaid nagu arvutiteadlane mõtleb.

Täiendab ja kombineerib matemaatilisi ning insenerioskusi. Mõtestada programmeerimist. Suured ideed, mitte tehnilised vidinad -> igaühele. Ei õpeta robotit, vaid tsüklit, muutujaid, kordusi ja mitte ainult tulevastele programmeerijatele.

Algoritmid: MergeSort, QuickSort

Näide Google Books Ngram Viewer– saab ilma arvutita õpetada, kuid peab hea ajaloo tundja ka olema. Teksianalüüs, aga arvutuslikult. Nimede avaldumise sagedus raamatutes, ajakirjades, artiklites. Majanduse mõju, filmid, raamatute ilmumine/tõlkimine lihtinimese jaoks. St kirjalik tekstide mudel, mis on loodud tekstide põhjal kooskõlas muude stat.andmetega. Lihtsam kui ChatGPT.

Veel näiteks: Netlogo -> linnuparv (modelleerimiseks loodud keskkond) https://bit.ly/linnuparv

3 parameetri muutmisega saab uued parved: alignement, separation, chosein..

Need võiks olla informaatika sisu – raalmõtlemine. Või siis jõululaul plokkskeemina. Huvi äratamiseks võiks kasutada KOBRAS keskkonda kobras.eio.ee On ühe tunniga tehtav harjutamiseks õpilastele.

TLÜ digitehnoloogiate instituudi koolitus “III kooliastme informaatika valikkursuse õppevara” (DTC0192)

Toimus: 23.- 24.10.2023

Mis: TLÜ digitehnoloogiate instituudi koolitus “III kooliastme informaatika valikkursuse õppevara” (DTC0192) mahus 12 tundi.

Koolitajad: Kersti Maidra, Mart Laanpere, Maia Lust, Maris Valdmets

Koolituse eesmärk oli õppida tundma III kooliastme informaatika valikkursuse õppevara ja praktikas rakendama digiloovtöö kontseptsiooni (sisu, eesmärgid, õpitulemused) ja digiloovtöö juhendamise võtteid digitaalses keskkonnas.

Teemadeks oli uue informaatika digiõpiku pedagoogilised ja ainedidaktilised lähtekohad ja õpetajaraamatu kasutamine. Lisaks vaatasime informaatika õpetamise metoodikat uue digiõpiku abil. Uurisime kuidas toimub õpilaste kujundav hindamine infoühiskonna tehnoloogiate kursusel. Sinna juurde ka õpitulemuste arvestuslik hindamine.

Saime teada kuidas toimub digiõpiku sisu liidestamine väliste õpikeskkondadega, eksport ja kohandamine. Vaatlesime digiloovtöö sisu, korraldust ja näidisprojekte Taiga platvormil. Saime ka ise katsetada taiga keskkonda.

Juhendati kuidas kasutada digiloovtöö õpikut ja õpetaja juhendmaterjali. Tehti ülevaade kuidas käivitada digiloovtööd, seda juhendada ja kujundavalt hinnata Taiga platvormil. 

Mõtteid informaatika didaktika 3.loengust – 22.10.23

Lähtudes Rolfe’i refleksioonimudelist: „What? So what? Now what?“, siis teada sain järgmist:

Loengut alustasime tutvustusega esimestesse suurematesse töödesse – AINEKAVA ja TUNNIKAVA

Ainekavas kohta veel olulised märkused olid:

• Eakohane
• Praktiline tegevus esiplaanil
• Õppematerjalid peavad olemas olema (õnneks oli kohe ka tulemas uute informaatika digiõpikute koolitus, mille uhke teadmiste omandaja ma nüüd olen)
• Õpiväljundid
• Peab vastama uuele õppekavale
• Lõiming

Infoks – tunnikava tuleb sellest ainekavast lähtuvalt teha.

AINEKAVAST

Uued informaatika ainekavad 2023

infdid 3.loengust kuvatõmmis slaidilt

TUNNIKAVA koostamine

• Tunni eesmärgid ja õpitulemused
• Õpitegevuste ajakava: õpitegevuste liigid (indiviid., paaris, väikerühmad)
• Õppematerjalid (esitlus, demo, tööleht, ülesanne, õpipeatükid)
• Hindamine (kujundav (sõnaline), eristav – plaanid peavad olema, st mudelid)
• Õpikeskkond (füüsiline, virtuaalne)
• Lõiming (üldpädevused, teised õppeained)
• Kinnistamine, praktilised ülesanded, kodutööd

Meil tuleb teha magistriõp.-s 3 erinevat tunnikava. Lõpus praktikal 5 tunnikava.

Tunni alguses tuleb õpetajal näidata tunni eesmärke ja tunnitegevusi.

Robert Gagne on välja toonud 9 õpisündmust (1967)

1. köida õpilaste tähelepanu
2. teadvusta õpilastele tunni eesmärgid
3. meenuta varem õpitust neid teadmisi, mida võib seekord vaja minna
4. esita uus osa
5. juhenda õpilaste iseseisvat õppimist
6. anna õpilastele võimalus oma uusi teadmisi demonsteerida või rakendada
7. anna õpilastele tagasisidet nende soorituse kohta
8. hinda õpilaste sooritust
9. taga õpitu kinnistamine

Informaatika tunni eesmärgistamine

! TUNNI EESMÄRK jaguneb mitmeks õpitulemuseks !

! ÕPITULEMUSTE TAKSONOOMIA – õpitulemused sõnastada õpilase soorituse tegevustena !

Bloomi õpieesmärki taksonoomia

1. teadmiste tasand – peab kirjutama tunnikavasse, et õpilane loetleb, defineerib, tunneb pildilt ära, osutab, demonstreerib…
2. mõistmise tasand – õpilane peab oma sõnadega selgitama, õpilane võtab kokku, kirjeldab oma sõnadega, tõlgendab, selgitab…
3. rakendamise tasand – õpilane koostab, teeb, teostab, ehitab…
4. analüüsi tasand – õpilane analüüsib, järjestab, eristab, võrdleb, süstematiseerib…
5. sünteesi tasand – õpilane kombineerib, integreerib, korrastab ümber…
6. hinnangu tasand – õpilane hindab, otsustab, valib, testib…

Nt. õpitulemuste järgi: õpilane eristab pildi või ikooni faililaiendi järgi pilti, video, dokumenti

ÕPITULEMUSE loomine – mõtle õpilaste tegevusele, mida ta pärisel toskab teha tunni lõpus, mille lõpus saab õpilasele nn. hinde panna.

PS! 2024 RÕK õpitulemusi ei sõnastata enam Bloomi järgi. Tulemas on Merilli õpitulemuste taksonoomia, kuid see põhineb Bloomi taksonoomial ning on kahetasandiline.

Tunni kavandamisel on oluline läbi mõelda, et kuidas seda selgitada õpilasele.  Õpitulemusi saame sõnastada mitmel tasandil nt. sisestades sõnastust mõistekaardil. Mõistekaartide tegemine (CMapCloud) oli üpris vaevarikas ka tegevõpetajate jaoks meie grupis. Endalgi oli üpris keeruline ilma läbimõtlemata hakata kohe jooksu pealt mõistekaarti tegema.

Saime erinevate mõistete jaoks nn sõnaraamatu: http://vallaste.ee/. See on informaatika andmebaas, kust siis lisainfot ja täpset kirjeldust mingi mõiste jaoks vaja on.

Informaatika didaktika õppejõud Mart andis veel infoks, et kui meil on õppeaastas 35 tundi, siis jagada see näiteks kuueks ühikuks ja sealt valida tunnid, milles teha tsenaariumid tunnile.

Rääkisime veel ka töökorraldusest arvutiklassis ning omadest praktikakogemustest, mida oleme vaatlemas käinud.

Frontaalne: õpetaja tegutseb, õpilased jälgivad

Sünkroonne: kõik õpilased teevad samas tempos samu asju

Rühmatöö: samad või erinevad ülesanded

Pesa: igas pesas eri ülesanne, kui see valmis saab siis õpilased liiguvad järgmisse pesasse

Iseseisev töö individuaalses tempos (nt õpiku või töölehe põhjal)

Seejärel saime teada, et muutunud on õpikäsitlus:

ÕPPETSENAARIUMID

“ümberpööratud klassiruum”: õpilane õpib enne tundi uue teema põhimõisted ja tegevusjuhised iseseisvalt või teistega koostöös selgeks, kasutades nii õpetaja poolt soovitatud kui endaleitud digiõppevara (veebivideod, e-õpik, esitlused). Tunnis kasutatakse aeg uute teadmiste rakendamiseks koostöös teistega elulisi ülesandeid lahendades.

projektõpe: õpilased moodustavad projektimeeskonna, kus igal liikmel on oma roll ja pädevused. Koos pannakse paika mitut õppeainet lõimiva arendusprojekti eesmärk, väljund ja ajakava ning asutakse neist lähtuvalt tööle, dokumenteerides oma tegevust verstapostide kaupa ning esitledes lõpus nii oma tööprotsessi kui ka selle väljundeid

ülesandepõhine õpe: õpilased lahendavad uut teemat õppides järjest keerulisemaks muutuvaid ülesandeid, toetudes seejuures vajadusel nii õpikule kui muule digiõppevarale, mida leiavad internetist. Kui õpetaja poolt etteantud ülesanded on lahendatud, koostavad õpilased paaristöös ise lisaks uusi ülesandeid sama teema kohta

Vaatasime lõpuks veel üle kuidas LePlanner.ee keskkonnas luua tunnikava ning millised osad on seal olulised.

Arvesse võttes kõiki selles loengus kuuldut / nähtut / õpitut ja seda reflekteerides oma töödes, siis võiks öelda, et antud peatükk on omandatud.

eDidaktikumi Tunnikava ülesandesse vastasin järgnevalt:

Minu tunnikavad LePlanneris:

Viitamine

Meediapädevus

Sotsiaalreklaam (lõiming) – loovtöö vormistamine

Tunnikava – sotsiaalreklaam (lõiming)
Õppeaine:	informaatikaõpetus
Klass:	8.klass
Tunni kestvus:	2 x 45 min
Tunni teema:	Eesti tervisealased teabeallikad – meediapädevus (sotsiaalreklaam)
Lõiming teiste ainetega:	ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus, matemaatika
Tunnis arendatavad õpiväljundid:
Õpilane tunneb ja teab mis on sotsiaalreklaam ning selle funktsioonid. Õpilane teab, mis on fakt ja arvamus, kuidas eristatakse pseudoteadust ning mis on pseudoteadus. Õpilane kasutab vastutustundlikult meediat, uurib ja eristab erinevaid infoallikaid. Õpilane kogub andmeid, et neid korrastada, töödelda ja analüüsida. Õpilane edastab leitud informatsiooni ITK vahendeid kasutades. Õpilane teeb koostööd teiste õpilastega rühmatöös (teistega arvestamine, kuulamine) Õpilane loob meeskonnas, tehnikat ja meediat (InShot) ning enda eneseväljendust kasutades, sotsiaalreklaami.
Kuidas see tund arendab õpilasel:
Iseseisvust	Iseseisvalt grupitööna pildiloo koostamine, filmimine pildiloo järgi, videote monteerimine keskkonnas Inshot
Sihikindlust	Alustatu lõpule viimine
Üldpädevusi	Digipädevus – erinevate nutikeskkondade tundmine (InShot), erinevate digivahendite abil leiab ja säilitab infot ning hindab selle asjakohasust ja usaldusväärsust, digisisu loomine Suhtluspädevus – osab leida ja analüüsida saadud infot allikakriitiliselt (tervisealaste tekstide analüüs) ja oma esitluse jaoks luua sisu ning seda viidata
Meeldejätmist	Jätab meelde mis on fakt ja arvamus ja kuidas eristatakse pseudoteadust. Jätab meelde õppifilmi tegemiseks järjekorra (pildilugu ehk stsenaarium, kadreering, rakursid, jms), lisaks antud nutikeskkonnaga seotud tegevuste järjestuse
Arusaamist	Teeb tegevused etteantud järjestuses
Rakendamist	Jagab grupisiseselt erinevad rollid. Koostab grupitööna sotsiaalreklaami etteantud juhiste järgi
Analüüsi	Kontrollib, kas kõik juhistes antud tegevused on täidetud
Hindamist	Viib vajadusel sisse oma grupitöös parandused (nii sõnalised, tegevused vms)
Loomist	Esitleb oma grupitööd teistele tutvustades läbi sotsiaalreklaami video oma valitud teadmisi ja oskusi
Valitud tehnoloogilised vahendid eesmärkide saavutamiseks:
iPad, InShot, Padlet, e-koolikott, tunni esitlus, arvuti, projektor, Forms, paber, pastakas, Google Drive
Kuidas valitud vahendid toetavad püstitatud eesmärkide saavutamist
Esitleda uuritut läbi meedia, filmides iPadiga ülesse oma arusaama sotsiaalreklaamist, reklaami saamiseks kasutades etteantud keskkonda (InShot). Juhiseid järgides teeb õpilane samm-sammult läbi kõik õppevideoks vajaminevad tegevused.
Kuidas kavandate valitud tehnoloogilisi vahendeid kasutada?
Õpilased kasutavad kooli iPade, kuhu on installitud ka vabavaraline keskkond InShot, kus toimub õppefilmi video monteerimine. Pilvekeskkonnast saab õpilane kätte oma loodud tabelid ja/või diagrammid. Padlet keskkonnas koostada oma teadmiste kohta kokkuvõtteid.
Õpianalüütika
Põhjus: õpilaste kaasatus aktiivõppe meetodiga (video)
Andmevajadus: õpilaste tagasiside
Andmete uurimine: õpilaste kaasatus
Otsustamine: tegutsen – kogu klassi toetamine. Kui õpilased olid kaasatud, siis võib teinekordki neid tegevusi teha.
Tunnikäigu kirjeldus: 1. ja 2 tund
Õppeülesannete ja tegevuste järjekord:	Kuluv aeg	Õpetaja tegevus	Õpilase tegevus
1. Häälestus Tunni alustamine  Tunni organiseerimine eesmärgi püstitus õpilast motiveeriva olukorra loomine eelteadmiste, vajaduste, huvide aktiviseerimine  sissejuhatus	1min 3min    7min	Õpetaja ootab, et kõik tõuseks ja oleksid valmis tundi alustama.  Õpetaja teretab kõiki ja palub kõigil klassis käed ülesse tõsta ning kõrgele-kõrgele sirutuda. Seejärel astuda lauast niivõrd kaugele, et ulatuks ette maha painutama ning nüüd painutatakse alla käsi nii kaugele kui saab. Seejärel tehakse kordamööda 10 plaksu sirgete kätega ette ja taha. Nüüd võib istuda.   Õpetaja eesmärgistab tunni ja räägib, kuhu tuleb jõuda välja tunni lõpuks.   Õpetaja palub moodustada kolmesed meeskonnad ja seejärel meeskonna esindajal tulla võtma õp.laualt iPadi. Tunni ja asjade kasutamise kokkulepete meenutamine. Eelteadmiste kaardistamiseks (sh ka lõimingu tundidest) jagab õpetaja igale õpilasele TTS- tabeli, kus tuleb hakata täitma lahtreid “TEAN” ja “TAHAN TEADA”, mida õpilased jagavad seejärel ka suurde ringi kui õpetaja alustab aruteluga. Eelneva informaatika ainetunni kordamine (meedia, fakt, arvamus, valeuudis, pseudoteadus, uudis).	Õpilased teevad kaasa kõik liikumisharjutused – sirutavad ja painutavad ning plaksutavad. Õpilased moodustavad oma äranägemise järgi kolmesed grupid.   Õpilased saavad esitada küsimusi ja anda enda poolse hinnangu tunni eesmärkideni jõudmiseks.   Õpilased saavad kasutada oma töömälu eelnevalt õpitu kohta.
2. Õppimine  huvi (õpimotivatsiooni) hoidmine  õpilaste toetamine, julgustamine  uue info sidumine varasemate teadmistega seoste loomine isikliku kogemusega mõistmine, arusaamine tähenduse loomine	9min   5min     2min    2min 6min   10min      2min	Õpetaja teeb ülevaate slaidiesitlusena uues teemas „Sotsiaalreklaam“ slaidide, videote ja aruteluga. Toimub sotsiaalreklaami tutvustava video vaatamine. Lisaks näitab õpetaja suurele ekraanile näitena kahte erinevat video (üks on „stand still” võte, teine erinevate plaanide ja rakurssidega tehtud). Õpilastel on 5 minutit aega peale videote vaatamist, et arutada paaris oma pinginaabriga, miks ei toimi “stand still” võte videona. Või kui ka õpilaste arvates töötab, siis ka seda. 5.minuti pärast märgime ekraanile /tahvlile igalt tiimilt ühe märksõna, miks ei toimi või miks just toimib ja miks tiim nii arvab. Kõik vastused kokku kogununa räägib õpetaja õpilastele, miks „stand still“ ei tööta ja milline video töötab. Õpetaja meenutab kuidas Storyboardi / pildilugu tehti, mis on selle olulised osad, mis on filmimise põhitõed selle projekti tarvis. Tutvustab lühidalt  programmi InShot.        Õpetaja käib klassis ringi ja pakub abi, uurib mis teema on, kes millega tegeleb (kuidas tööjaotus on).   Õpetaja uurib ja juhendab mõttekäike, pannes õpilased aktiivselt kuulama ja vastama.	Õpilane kuulab ja teeb märkmeid Õpilased saavad kasutada oma töömälu eelnevalt õpitu kohta, et kasutada neid teadmisi nüüd sotsiaalreklaami video loomiseks. Õpilased lahendavad e-koolikotis Sotsiaalreklaami kordamisküsimusi. Õpilased täidavad osaliselt TTS- tabeli lahtrit “SAIN TEADA”   Õpilane kuulab ja teeb märkmeid. Õpilane tuletab meelde mis on fakt ja arvamus ja kuidas eristatakse pseudoteadust. Jätab meelde õppefilmi tegemiseks järjekorra (pildilugu ehk stsenaarium, kadreering, rakursid, jms), lisaks antud nutikeskkonnaga seotud tegevuste järjestuse. Õpilane/õpilased  jagab/jagavad grupisiseselt erinevad rollid. Kooskond hakkab grupitööna koostama sotsiaalreklaami etteantud juhiste järgi.  Õpilastel tuleb leida oma rühmale terviseriskide teemast inimeseõpetuses kõige sobivam teema (haigus/ riskikäitumine).  Õpilased teevad infootsingu antud teema kohta, mida valisid. Leida tuleb faktid ja statistika. Õpilased koostavad varem õpitud stsenaariumi / pildiloo oma grupi terviseteemalise sotsiaalreklaami jaoks, kasutades selleks ka eelnevates tunnis õpitut: pilvekeskkonnast saab õpilane kätte oma loodud tabelid ja/või diagrammid  Õpilased täidavad osaliselt TTS- tabeli lahtrit “SAIN TEADA”. Selle käigus õpivad õpilased ise õppima ja seoseid looma ning ühtlasi aitab
Praktiline tegevus (storyboardi tegemine, filmimine õues, klassis Inshot programmis monteerimine)	5min   15min 20min	PAUS (vahetund)	see  tõhusamalt kaasa juurdekasvu uskumuste arendamisele. Järgnevalt toimub pildiloo analüüs grupis. Töö käigus leiavad õpilased ülesse oma vead, toimub pikaajaline töömälu treening ja metakognitatsioon. PAUS (vahetund) Jaotatud rollide alusel toimub filmimine pildiloo järgi. Õpilased filmimivad õues, klassis toimub InShot programmis monteerimine.
3. Refleksioon millised on võimalused teadmiste rakendamiseks tervikpildi loomine  kokkuvõtted eesmärkide täitmisest, hinnangud (hinded) tagasiside õpilaste tegevusele  teema laiendus (iseseisev töö/kodutöö) koos põhjendusega, miks see on oluline uute eesmärkide püstitamine	3min 10min   2min  7min   3min	Õpetaja laeb pilvest valminud filmid oma arvutisse. Koostab samal ajal Sli.do’ssse polli sotsiaalreklaamide pealkirjadega hilisemaks hääletuseks. Ühine videote vaatamine õpilaste ja aineõpetajaga    Parima sots.reklaami poolt hääletamine Sli.do keskkonnas. Tagasisidestamine aineõpetaja poolt ja tunni läbi viinud õpetaja poolt hindamismudeli alusel. Iga meeskond saab omale hindamistabeli märkmetega.                           Õpetaja toob uuesti välja tunni alguses ülesse seatud tunni eesmärgid ja palub õpilastel anda tagasisidet selle kohta, kas nad said kõik vajaliku enda jaoks selgeks.	Valminud filmide allalaadimine pilvekeskkonda, kus õpetaja tõmbab endale need arvutisse. Koostatud videote ühisvaatamine kino stiilis (popcorni ja karastusjoogiga) Õpilased vaatavad vaikselt tehtud töid.Iga sotsiaalreklaami lõpus toimub töö kaitsmine grupina. Teised õpilased kuulavad ja vaatavad. Parima sots.reklaami poolt hääletamine Sli.do keskkonnas. Tagasiside kuulamine ning märkmete tegemine.   Õpilased kuulavad õpetaja kokkuvõtet tunni kohta, vajadusel küsivad täiendavaid küsimusi. Õpilased täidavad lõpuni TTS- tabeli lahtrit “SAIN TEADA” ja seejärel vastavad Formsis järgnevatele küsimustele: Kuidas meil tiimina läks? Mida oleksin teinud teisiti? Kuidas aitas mul tänast ülesannet sooritada teistes ainetes õpitu? Mis oli kõige raskem tänase tunni juures?
Tunnis kasutatav õppematerjal ja –vahendid: (õpikud, töövihikud,lingid, kogumikud, teatmeteosed jms)
iPad, InShot, Padlet, e-koolikott, tunni esitlus, arvuti, projektor, Forms, paber, pastakas, Google Drive Tartu Ülikool. (2013) Kommunikatsioon sotsiaalsete muutuste kujundamisel. Sotsiaalreklaam  https://sisu.ut.ee/kommunikatsioon/423-sotsiaalreklaam Mis on sotsiaalreklaam (video): https://youtu.be/_jCDqYhAmv8?si=-Z4P5HmsoAs6_ksQ&t=11 Ugur, K 2004. Meediaõpetus põhikoolis. Tugimaterjale õpetajale. Tartu Ülikooli Kirjastus

Sotsiaalreklaami hindamismudel

Kriteeriumid	Skaala
Töö sisuline külg	3	2	1	Punktid
Töö vastavus teemale	Sisu vastab täielikult juhendmaterjalile. Õpilane valdab teemat väga hästi. Faktide täpsus.	Sisu vastab mõningate puudustega juhendmaterjalile. Õpilane valdab teemat hästi	Sisu osas on puudujääke ja ei vasta oluliselt juhendmaterjalile. Õpilane ei valda teemat, faktid on ebatäpsed või välja töötamata.
Töö struktuur	Kõik sotsiaalreklaami kohustuslikud osad on töös olemas ja proportsionaalsed.	Enamus sotsiaalreklaami kohustuslikke osasid on töös olemas.	Pooled sotsiaalreklaami kohustuslikud osad on töös olemas.
Teema teoreetiline käsitlus	Teema teoreetiline käsitlus on piisav. Materjalid on asjakohased. Kasutatud on mitut eri materjali.	Mõnede materjalide valik on kahtlane, ei ole täpset seost sotsiaalreklaami teemaga.	Tuginetud on kiiretele lahendustele, materjalid ei ole usaldusväärsed. Oma panus on minimaalne.
Teema loov käsitlus	Teema loov käsitlus on huvitav ning õpilasele jõukohane.	Teema loov käsitlus on keskpärane ning õpilasele veidi arusaamatu.	Teema käsitlus ei ole loov.
Töö vormistus
Töö tulemus	Töö tulemused on olemas, selgelt sõnastatud või nähtavad ning kajastuvad ka videos. Töö tulemused on kooskõlas töö eesmärgiga. Video annab väga hea ülevaate antud teemast.	Töö tulemused on olemas, kuid töö kvaliteet on keskpärane. Sõnaline väljendus veidi konarlik. Töö tulemused on kooskõlas töö eesmärgiga. Mõned aspektid antud teema käsitluses jäävad selgusetuks.	Töö tulemused on olemas, kuid neid ei ole esile toodud või ei vasta need töö eesmärgile. Video on arusaamatu ja ei anna ülevaadet.
Viitamine	Viited on vormistatud nõuetekohaselt.	Viitamissüsteem on mõningaste vigadega.	Viitamissüsteem on puudulik või ei ole viidatud üldse.
Montaaž	Video on väga hästi monteeritud. Lisatud on algus- ja lõputiitrid. Töö üldilme on esteetiline.	Video on monteeritud. Lisatud on tiitrid.	Videot ei ole monteeritud.
Keelekasutus	Töö on keeleliselt korrektne. Sõnavara teemakohane.	Töös on mõningaid keele- ja stiilivigu, mis rikuvad üldmuljet.	Töö keelekasutus on labane ja/või kohmakas.
Töö esitlus ja kaitsmine
Mulje: entusiasm, siirus, originaalsus	Esitus on loov ja teemakäsitlus isikupärane. Kõnelejal on hea kontakt publikuga, esineja usub oma sõnumisse.	Kõneleja usub oma sõnumisse, on esinemiseks hästi ette valmistunud.	Kõneleja on ette valmistunud, kuid esineb ebakindlalt nagu ei tea teemast eriti.
Punkte kokku:  27-22 väga hea ja hinne 5;   21-17 hea ja hinne 4;   16-9 rahuldav ja hinne 3;   alla 9 mitterahuldav ja hinne 2 – töö tuleb uuesti teha

Õpikeskkonnad 3. ja 18.11 tunni refleksioon

iStock

ÕPIMÄRGID

Selles õpikeskkonnad loengus rääkis Hans meile veidi õpimärkidest. Kuidas neid luua ja omale alla tõmmata, kui oleme neid saanud või siis koguda oma digitaalsesse seljakotti.

Õpimärgid võiks sisaldada

• Originaalsust / vau-efekti
• Kasulikku kursusekaaslastele – täiendavatele allikatele viitamist (peavad olema ajakohased)
• Sisu õigsust
• Loetavust – vt. writing for the web + F-reading õpikeskkonnad G-drivest (on teistsugune nagu ametlikud kirja kirjutamine – nt sõna alla lingitav aadress) + vt veel lisaks how users read on the web

Lõigud ei ole liiga pikad, ing.k puhul kaldkiri, tähtsamas asjad tumedamas kirjas.

• Töömaht

Kuidas näidata oma õpimärke? Vt. ka õppimärkide magistritöid

Koguda digitaalsesse seljakotti: BADGR.COM või OPENBADGES.ME

Kujundada saab openbadges.me <- PS! ISSUER ACCOUNT

Hans näitas meile õppimärkide tegemist, kus teha disaini ja kust saab välja anda. Moodles kõige lihtsam ja ka tasuta suurele grupile.

PERSONAALSETE ÕPIKESKONDADE LUGU

2003-2005 tekkis veebis tohutu muutus. Varem ainult tarbiti, nüüd said inimesed oma osa ka panustada (pilte jagada kommenteerida ja sisu luua jne..)

Vaata ka web.archive.org/web

Avatud kursused – cMOOC vs xMOOC <- XMOOC ei ole enam avatud õppematerjalidega

Avatud hariduse kursus: osalejaid ka väljaspoolt ülikooli,  mitte ainult kooliõpilased või kursusel osalejad. Väljaspoolt osalejad maksavad vaid sertifikaadi eest, muu tasuta. MOOC sõna võttis kasutusele 2008 D. Cormier.

Personaalne vrs personaliseeritud

Personaalne: minu tehtud asi, see on meie kursusel oluline. Täiskasvanud õppijale

Personaliseeritud: minu profiili põhjal valitud teekonnad, tehisintellekt saab olla soovitaja, mitte otsustaja (samas selle põhjapaneva fakti muutis 3.12 loengus Hans natukene leebemaks, kui otsustajaks jääb õppija ise. St. et kui ka sina ise lood oma õpitee omade huvidest lähtuvalt, siis on see ka personaliseeritud.)

TEHNOLOOGIAD ja SPETSIFIKATSIOONID ja STANDARDID

Uudisvoog -> RRS, atom, OPML

Folksonoomia -> (märksõnad) -> tagid

Lai folksonoomia -> del.icio.us (järjehoidja lugeja)nt

Kitsas folksonoomia -> flickr, instagramm

Nende viimaste abil on võimalik sisu kokku tõmmata, kasutades tääge. SlideShare lehel on võimalik slaide kokku võtta. Kõik laetud sisu saab kätte, kui kasutame märksõnu. Kahjuks e-koolikotis ei saa leida nii.

Veebis manustamine või embeedimine -> youtube, video teisele lehele panemine (blogisse nt) Veebly omasse saab rohkem teenuseid embeedida.

IFTT – erinevate keskkondade vahelisi süsteemi nr Google drive dokumenti integreerida blogi postitusi. Saab ise programmeerida käsklusi mida see teeb kui tuleb info. Erinevate keskkondade vahelist liikumist.

iStock

Kordasime veel üle ka segadusse ajavaid mõisteid.

VLE -> LMS = sünonüümid, on sama tähendusega. Eesti kontekstis jälle ei ole 100% nii.

ÕPIHALDUSSÜSTEEM (LMS) – sisaldab kõike, va. testid nt eDidaktikum

VIRTUAALNE ÕPIKESKKOND (VLE) – EduFeedr, Stuudium

LePlanner õppedisain, mis ei ole LMS, on lihtsalt üks digikeskkond.

Kõik LMS-id on VLE-d

18.11 loengus tutvustas kaaskursuslane Juho, informaatikaõpetajate tsunftist, meile kõigile edapp.com keskkonda, kus on ka AI sees. Seal saab AI eesti keelest ka aru, aga talle peab seda ütlema, et tehku eesti keeles asju. Ühendus on ka kujundusprogrammi Canvaga. Sarnaneb MOODLile, saab õppematerjale jagada teiste keskkondadega nt GClassroomiga ja  teeb ise väga häid õppematerjale.

Sealt vaatasime edasi kahte valikteemat AVATUD HARIDUS ja E-PORTFOOLIOD

Avatud haridus sai alguse 90-ndate lõpus. Tarkvara oli üpris kallis. Autoriõiguse probleemid – üle 70a.pärast autori surma tuleb säilitada andmeid. Piiratud kasutusvõimalused. – ei olnud veel avatud litsentse, et teised sisu kasutada saaks (kopeerimine-tõlkimine). Piirab mõistlikku digitaalset taaskasutamist. Orbteaosed, mida ei ole võimalik enam hankida.

„Free Culture“ Lawrence Lessing (Creative Commonsi looja. Eesti keeles „Vaba kultuur“). Creative Commonsi lehel saab oma tööd kõigile avalikult kasutada anda. Ärilisse kasutusse lubamine on pigem JAH, kuna see on suht hall ala. Nt.hariduse poolelt (kursused kus õpilased maksavad). See tagab ökosüsteemi.

Rääkisime veel avatud õppematerjalides, millest on ka varem juttu olnud. Nt Haridustehnoloogia koolis loengus rääkis Hans sellest väga põhjalikult.

MOOC kursused – massive, poen, online, course

C-MOOC’s – kogukondadele, ühendustele, suhtlusele – nagu meie

X-MOOC – võimalikult suurele kasutajaskonnale suunatud

Avatud hariduses on erinevad liikumisi olnud. Ja hariduspoliitikas on päris head edusammud olnud. Nt 2020

E-portfoolio – enda parimad näited oma õpitust kursuse raames.

Karuta portfoolio – https://karutaproject.org/, see on portfoolio platvorm, kus on võimalik siduda oma pädevusi.

ÕPIKESKKONDADE DISAIN

St. võtame mingi keskkonna ja disainime sinna sisse mingi halduse. Kunagi ei ole ühtegi õiget disaini olemas. Disain on kui kommunikatsioon.

Õppimistegevuste disain – õppedisain

Disainimeetodid

Persoonad: eesmärgid nendel persoonidel on kõige olulisemad, aitavad aru saada kelle jaoks ja mida.

Eesmärgid: mida ta soovib? Kas ainult oma töös kasutada? Teadlikkus… KIRJUTA EESMÄRK VÄLJA ISIKU TSITAADINA.

Persoonad põhinevad taustauuringul:

• Intervjuu              * kasutajate vaatlus           * kirjanduse analüüs         * konkurentsi analüüs

Persoonasid on 6 liiki:

1. Peamine persoona
2. Teine persoona (neil on mõned täiendused)
3. Täiendav persoona
4. Kliendi persoona (kes ise kunagi seda asja ei kasuta nt ülikool, lapsevanem)
5. Teenindatav persoona (kui ise ei kasuta, kuid kellel on soovid)
6. Negatiivne persoona (kes ie ole meie toote sihtgrupp – väga tehniline tüüp nt)

Stsenaariumite kirjutamine

Projektis on vajalik veel mõistekaardid, kasutajalood, paberprototüübid, sõrestikmudel.

Siit algas siis meie sõit ühise grupitööna tehtava projekti „Äpiga tuurile mööda Eestit – Reisipäevik“ tegemine. Tiimis oli minuga veel Helen, Katerina, Valeri.

2.12.2023 tunni reflektsioon (järelvaatamisena)

Õpikeskkondade arengutrendid – kus suunas õpikeskkonnad arenevad.

Hans tegi loengus ülevaate järgnevates teemades:

Horizon Reports – digiteemade ühendamine pehmete teemade vahel (muuseumid jne..) EDUCAUSE on nüüd see koht, mis edasi viib neid.

Uuringud, mis on aktuaalsed tehnoloogiatrendid hetkel. Horizon Report versioonid on olnud:

Teaching and Learning Edition (2019…) -ühtlustasid seda uuringut, kuid lugedes seda tuleb välja,e t ikkagi on pigem kõrgharidusele orienteeritud.

Higher Education Edition (2004…2018)

K-12 Edition (2009…2017)

Museum Edition (2011-2016 va.2014)

Library Edition (2014,2015), Information Security Edition (2021), data and Analytics Edition (2022), Holistic Student Experience Edition (2023)

Vaatlesime 2023 Teaching and Learning raportit, struktuuri – on lihtsas keeles ja lihtne aru saada.

1.grupp trende:

Sotsiaalsed – õppijatel on kasvanud nõudlus Covidi järgselt paindlike ja mugavate õppevormide järele, fookus õiglasele ja kaasavale õpetamisele ning õppimisele (erivajadustega õpilased, õpikeskkonnad, avatud haridus), mikrokraadiprogrammid.

2.grupp trende:

Tehnoloogilised – tehisintellekti jõudmine massidesse, veebiõppe ja lähiõppe kombineerimine (suhteliselt väljakutsuv), low-code ja no-code tehnoloogiad (sellised keskkonnad, kus inimesed ei oska koodi kirjutada, vaid oleks võimalik mingeid rakendusi kokku panna, nt Power platvorm Microsoftil, MIT App inventor – mobiiliäppide loomiseks). Microzoft Azure keskkonnas saab kasutada tasuta programme TLÜ õpilane.

3.grupp trende:

Majanduslikud – hind ja tasuvus mõjutavad võimalike õppijate otsuseid kõrghariduses õppima asuda (USA-s on ülikoolid väga kallid, kui saab ka ise veebipõhiselt õppida, siis kasutatakse seda. Mõjutab ka ülikoole), kõrgkoolide rahastuse vähenemine, elukestva töökohapõhise õppe vajaduse kasv.

4.grupp trende:

Keskkonna põhised – kliimamuutused mõjutavad igapäevaelu, keskkonnateemad lisanduvad õppekavadesse (ka TLÜ õppekavades BA-s nt) ja kõrgkoolide tegevustesse (nt. koolid peavad ise jälgima oma jalajälge, nt blokiahela jalajälg ja chatGPT), tehnoloogia keskkonnamõjude vähendamine on keeruline.

5.grupp trende:

Poliitilised – valeinformatsioon, rahvusluse tõus, poliitiline ummikseis takistab otsuste vastuvõtmis.

Võtmetehnoloogiad – mis on hetkel kõige aktuaalsemad.

1. Tehisintellekti rakendused personaliseeritud õppeks – õppejõudude töö lihtsustamiseks, õpihaldussüsteemid, tugiteenused õppijatele (probleemide korral vestlus robotiga, siis alles õppenõustaja poole).
2. Generatiivne tehisintellekt (sisuloome ja pildigeneraator) – hindamise ümberkujundamine, eetilised küsimused (peaks viitama, et olen tehisintellekti kasutanud. Peame samm-sammult akadeemilist kirjutamist õpilastega harjutama nt.puhtalt magistritöö kirjutamiseks. Hea nt 20 lk teksti ja mingi projekt, mida hetkel juurutatakse ülikoolis)
3. Õppevormide vahelised piirid hägustuvad – õppijad ja õppejõud vajavad ühist keelt (nt.kontakttundide vähendamine on problemaatiline – on erinevad mõttemaailmad õppija ja õppejõu vahel), uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja skaleeruvus (tehnika ülesse panek video/heli, mis on suur väljakutse, Hans teeb seda umb 20 min enne loengut. Ruumid tuleb luua selliseks, et oleks hea nt.grupitöö tegemiseks jne. Ruumis toimuv töö peab päris selgelt muutuma)
4. HyFlex – õppija saab ühe kursusel valida lähiõppe ja veebiõppe vahel, seal on paindlikkus st. õppimine on esikohal, mitte tehnoloogia ümber tõmblemine.
5. Mikrotunnistused (microcredentials), ei ole mikroakraad 30-60 EAP’d, vaid väiksemad õpiampsud, mis on uudse digitaalse tunnistusega tõendatud – mikroõppimine, toetab elukestev õpe, kohandatud õppimiskogemused (mikrokraadi õppekava saab varsti VÕTAga üle võtta)
6. Õppijate kuuluvustunde ja võrgustiku toetamine – õppimisteadused, õppijatega suhtlemine, õppijatel selged eesmärgid.

4 stsenaariumit: kasv, piirangud, kokkuvarisemine, transformatsioon

TEGEVUSJUHISED: õpikeskkonnad (learning spaces), võrdsus ja juurdepääsetavus, digiühendused (440 kab, kõik ei saa enam hästi kasutada kooli enda võrgus süsteemi Apple TV, võrk on piiratud), täiskasvanud õppijad, innovatsioon teaduses ja õpetamises, õppejõud, alarahastatud kõrgkoolid

On lühikesed trendid, keskmised trendid ja pikaajalised trendid, kuid need on valmistatud enne Covidit ja eriti ei päde. Nüüd tuleb ümber mõelda kuidas ülikoolid toimivad, nt nagu mikrokraadiga nüüd hakkab toimuma.

Euroopa vaade arengutrendidele -> Tuomi I, Cachia R, Villarr Onrubia D (2023) tehtud, sarnane mis EDUCAUSis. JRC Publications Repository’st on ka võimalik uurida Euroopa uuringute kohta – nt education või digital education. INFOTEHN.ÕPETAJATELE – „Reviewing computational thinking in compulsory education“ (https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC128347)

HARNO hariduse tehnoloogiakompass https://kompass.harno.ee , kuid nendele materjalidele viitamine on raskendatud.

PERSONALISEERITUD ÕPE

Hans rääkis veidi ka valikteemadest ja mind puudutas personaliseeritud õpe, sest ei jõudnud ära oodata väga oodatud teemat nutikad õpikeskkonnad.

Tegin väikese ülevaate kohe peale loengut, sest Harno Kompass on tuttav tööriist.

Kairi Tammetsi analüüs personaliseeritud õppest Hariduse tehnoloogiakompassis (HITSA 2020) ütleb, et personaliseeritud õpe on keeruline, kuna see hõlmab alati teatavat isikupärastamist. Seal on palju mõisteid, nagu individualiseerimine, personaliseerimine, isikupärastamine, õppijakeskne ja seal on omad koolkonnad. Mõiste rõhuasetus sõltub tihti sellest, kes räägib – teadlased, rahastajad, poliitikud, praktikud. Ja tuuakse alati selles teemas esile, kui põhiline lahendus on see kõikidele praegustele hariduslikele väljakutsetele.

Kompass.harno.ee ütleb, et Personaliseeritud õpe on õpetamise viis, kus õppimistegevused lähtuvad õppija vajadustest, huvidest ja võimetest ning kus õpieesmärgid on sageli ka õppija enda seatud.

Sellega soovitakse parandada õpilaste kaasatust ja saavutusi, kus siis keskendutatakse üksikute õpilaste õppimisvajaduste reageerimisele, kus on õppimise paindlikkus ja äratundmine ning mõistmine, et indiviidid on erineva kiirusega.

Eeldusteks peavad olema õpetaja teadlikkus igast õppijast ja valmisolek toetada õppijat nt. oma õppimise eest vastutust võtma. Õppekava, kas see toetab ja kas sel on kõigile sama eesmärk? Ja lõpuks paindlikkus struktuurides.

Tehnoloogia roll on sellest järgmine parim samm. See aitab otsustada, mida õpilane võiks järgmiseks teha, lähtudes õppemeetodist, materjalidest, meediumist. Tehnoloogia aitab meil sellest aru saada. Pigem sekkuda juba varem (M.Packalen, Qridi).

Võimalused on järgmised:

Analüütikat sooritavad keskkonnad (märka varem nt. milliste ülesannete/teemadega kes on hädas või ülesanded võtavad kauem aega. Õpilaste tehtud katsetuste põhjal näiteks, õpilane lihtsalt proovib seni kuni õiged vastused saab – siis on selge, et sellele tuleb tähelepanu pöörata)

Desmos programmis teha matemaatilisi ülesandeid nt. paraboolid, nullpunktid, haarad – sellega saab välja selgitada õpilase teadmisi, kui ta oskab seal küsimusi küsida… Sealt saab märgata ja edasisi personaliseerimisi ette võtta. See tehnoloogia ja teised intelligentsed süsteemid võimaldavad ennustada tõenäosus ja annab võimalust diagnoosida.

Õpetaja jaoks aitab personaliseeritud õppimine hoida kokku aega, automatiseerida protsesse ning leida, milline oleks järgmine parim samm iga õppija jaoks.

Kompass.harno.ee ütleb:

Personaliseerimine

Lähtub õppija huvidest, vajadustest ja eesmärkidest. Õppija veab õppimist ise.

Õppija osaleb aktiivselt oma õppetöö planeerimises.

Õppija vastutab oma õppimise eest ise, sh saab valida, mida ja kuidas ta õpib.

Õpilane seab ise enda eesmärgid ja hindab õpetaja abil oma arengut personaalse õpiraja läbimisel.

Õppija valib talle õppimiseks sobiva tehnoloogia ja vahendid.

Õppijad loovad ise võrgustiku kaasõppijatest, õpetajatest ja asjatundjatest, kes neid õppimisel toetavad.

Õppija teadmisi ja oskusi mõõdetakse kompetentsimudelite abil.

Õppija jälgib ja hindab ise oma õppetöö tulemuslikkust

Õpetaja arendab ja toetab iseseisvaid õppijaid, kes oskavad sättida iseendale eesmärke ja jälgida oma edenemist.

• Personaliseerimine viitab juhistele, mida on kohandatud vastavalt õppija vajadustele ja huvidele. Keskkonnas, mis on täielikult personaliseeritud, võivad õpieesmärgid ja sisu, meetod ja tempo olla kõik erinevad (seega hõlmab nii personaliseerimine diferentseerimist kui ka individualiseerimist). Üldises kontekstis on personaliseeritud õpe kui võimalik lähenemisviis tulevaste õppimisvajaduste rahuldamiseks, pakkudes uusi alternatiive, mis edendavad õppijate õppimisvõimet (Bentley ja Miller, 2004).

Personaliseeritud õppimise puhul toimub üleminek õpetajakeskselt õppeprotsessilt õppijakesksele, õppija saab teha valikuid lähtuvalt oma eesmärkidest, talle sobivast tempost, töövahendeist ja huvidest. Nt Goole Classroomi kasutamine: 1-3 kl õpivad iseseisvalt õpetaja juhendite järgi, 4-6kl teevad ise plaani terveks eelseisvaks nädalaks. Või siis erinevad tehnoloogilised keskkonnad – 10 monkeys, quizzis, fastfingers jne…

Tavapärane õppematerjalide kasutusviis tähendab üldjuhul, et kõik õppijad saavad õpetajalt samad juhised, milliste materjalidega tunnis või kodus tööd teha. Kui aga analüüsida õpilase tulemusi või materjali läbimiseks kulunud aega, saab õppesisu kohandada vastavalt sellele, kus on õpilase teadmistes lüngad, mis tüüpi ülesannete peale tal rohkem aega kulub vms. Tehnoloogia mida kasutada: e-koolikott, opiq, õpiveeb. Matemaatika, keemia ja füüsika õppimiseks mõeldud Foxcademy analüüsib, kuidas õppija ühe konkreetse probleemiga hakkama sai ning otsustab selle põhjal, kas järgmine küsimus peaks olema kergem, raskem või hoopis kontrollima baasteadmisi. Kuid lisaks pakub see õpetajale võimalust kohandada õppemeetodit (iseseisev töö tunnis või kodune töö, grupitöö, kontrolltöö jne) ja materjali (erinevad materjali omandamisega seotud õppeained, teemad ja õpiväljundid).

Tehnoloogia ei asendaja õpetajat, kuid õpetajast saab nüüd mentor, õppija juhib end ise. Ülioluline on õpetajate ettevalmistus, et õpetaja oleks selleks valmis. Vaja on ka kvaliteetseid õppematerjale – ilma sisu ja andemeteta ei tööta personaliseeritud õpe (peavad olema erinevate raskusastmetega ülesanded).

Eestis on personaliseeritud õpet (või selle põhimõtteid) proovitud reguleerida erinevates strateegia- ja visioonidokumentides. Nii Elukestva õppe strateegia 2020, Eesti infoühiskonna arengukava 2020 kui ka Haridusvisioon 2035 toovad välja, et haridussüsteem peab muutuma õppijakeskseks ning üks võimalus selleks on personaalsed paindlikud õpiteed, mida toetab tänapäevane tehnoloogia. Tulevikus hakkamasaamiseks tuleb keskenduda õpilaste enesejuhtimisoskuse kujundamisele.

Harno kompass toob välja, et üks võimalus personaalsete tehnoloogiate õpetamiseks on informaatika õppeaine raames ise nutikaid tehnoloogiaid disainida ja luua. Selles protsessis osalemine võimaldab õppijal mõista, kuidas süsteemid toimivad, andmed kogunevad ja kuidas andmeid visualiseerida ja tõlgendada.

Õppevara peab olema nutikas, st

• masinloetava sisuga,
• võimaldama andmete kogumist õppija soorituste kohta,
• sisaldama õppija jaoks erineva tasemega juhiseid,
• ühe teema juures võiks olla kasutatud erinevaid meediumeid.

Kõige keerulisem ongi välja töötada piisav hulk kvaliteetset materjali, mille abil korraldada personaliseeritud õpet.

Et personaliseeritud õppimises peituvat potentsiaali ära kasutada, on vaja kokkuleppeid ka riiklikul tasandil: digitaalne õppevara peab muutuma nutikaks, võimaldama andmeid koguda ja erinevad keskkonnad peavad omavahel andmeid vahetama.

Personaliseeritud tehnoloogiate väljatöötamiseks tuleb ära kasutada ka juba erinevates infosüsteemides (EIS, eKool, Stuudium jt) olemasolevaid andmeid.

Allikas: https://kompass.harno.ee/personaliseeritud-ope

               Personaliseeritud õpe. Hariduse tehnoloogiakompass Youtubes

Valikteema personaliseeritud õpikeskkonnad

Minu Õpikeskkonnad ja võrgustatud õppe aine valikteema tuli sellest, et soovisin ja ootasin väga seda viimast teemat „nutikad õpikeskkonnad“ ja plaan oli võtta kaks teemat, aga asjade kokkulangevuse tõttu (hilisem ülesse panek, minu äraolek ja haigestumine) viis mind lõpuks sinnani, et valisin teemaks Personaliseeritud õpikeskkonnad ja kolmanda artikli. Kolmanda artikli seetõttu, kuna õppejõud Hansu sõnul on see tugevalt seoses nutikate õpikeskkondadega ja ka personaliseeritu õppimine on ind huvitanud väga, et kuidas toetada õpilast nii, et säiliks õpimotivatsioon ja teotahe. Niisiis ei ole ma kaotanud eriti midagi, vaid olen saanud ülevaate mõlemast huvipakkuvast teemast.

Antud artikkel (“Personalized adaptive learning: an emerging pedagogical approach enabled by a smart learning environment“) andis põhjaliku ülevaate isikupärastatud adaptiivse õppe olulisusest ja selle integreerimise võimalustest nutikates õpikeskkondades. Autorite poolt esitatud teave ja analüüs annavad väärtusliku panuse haridusalasele dialoogile. Saame teada kuidas tehnoloogia, sealhulgas adaptiivsed õppeplatvormid ja õpianalüütika, võib toetada isikupärastatud õppeprotsesse. Nutikate õpikeskkondade eelised seisnevad võimes koguda andmeid õpilaste käitumise kohta, pakkudes seeläbi õpetajatele väärtuslikku tagasisidet ja võimaldades täpsemat isikupärastamist.

Personaalsiseeritud ja adaptiivsel õppel on vahe sees.  Adaptiivsel viisil on ideaal kohandamise tulemuseks see, et individuaalne õppimine kasvab. Personaliseeritud viisil vaatame me laiemalt ehk siis õppija isiksuse areng on suureks eesmärgiks

Ja ka personaalne ja personaliseeritud õppimine on nagu kaks erinevat asja, kuna väljendub selles kes otsuse teeb. Tihti on personaliseeritud õppe puhul see,e t otsustuskohaks on mingi algoritm. Kuid antud artiklis võtab väga hästi kokku joonis 3, kus on ära toodud andmetele tuginev ja andmete poolt juhitud otsustamine.

Seal viidatud teisel juhul võetakse andmed kokku ja esitatakse õpetajale või õppijale ja tema siis otsustab, mitte enam tehnoloogia. JA õppimisprotsess on kõigepealt jagatud kolme etappi:

Kavandamis etapp

Õppimise protsess ise

Tagasivaade / reflektsioon

Andmepõhine vaade pakub lõpuks ise mingisugust materjali õppijale, kuid andmetest informeeritud vaade teeb seda, et õppejõud saab hea ülevaate oma õppijatest ja ise kohandab oma õppijatele parima sisu. Väga hea ja selgitav ülevaade, antud mõistete mõistmiseks, oli antud Hansu soovitatud blogi: https://datavid.com/blog/data-driven-vs-data-informed

Personaliseeritud õppimise juures on alati peamine, kes on otsuse langetaja –  mõelda tuleb selle info põhjal.

JA personaliseeritud õpe on tihedalt seotud nutikate õpikeskkondadega. Artiklis (Peng, H. et al., 2019),  tuuakse esile, kuidas nutikad õpikeskkonnad võimaldavad õpetajatel koguda andmeid õpilaste käitumise kohta, mis omakorda võimaldab täpsemat isikupärastamist. See võimaldab õpetajatel pakkuda kohandatud õppematerjale ja meetodeid vastavalt iga õpilase individuaalsetele tugevustele ja nõrkustele. Näiteks võib õpilase edusamme jälgida õpianalüütika abil ning seejärel kohandada õppesisu vastavalt vajadustele.

Autorid toovad välja ka nutikate õpikeskkondade eelised, sealhulgas võime pakkuda reaalajas tagasisidet õpilastele ja võimalust luua dünaamilisi õpikogemusi. See suurendab õpilaste kaasatust ja motiveeritust. Näiteks võivad õpikeskkonnad automaatselt kohandada raskusastet vastavalt õpilase edusammudele, hoides seeläbi õpilase huvi üleval. Artikkel rõhutab väga isikupärastatud õppe mõju ja rolli.

Kuid kõik see toob ka väljakutsed, nagu andmete privaatsuse küsimused ja tehnoloogilised piirangud.

Vaadates ära ka dr. Nian-Shing Chen videointervjuu https://youtu.be/ZnBfv9E8hyw , kus ta kommenteerib vaateid tulevikku miks meil on neid nutikaid keskkondi vaja. Nad puudutavad ja vestlevad sellisetel teemadel nagu mis on praeguse haridussüsteemi väljakutsed, kui oluline on juba see teema nagu isejuhtiv koolitamine ja isejuhtiv õppimisviis, kuna veebis on juba nii palju häis võimalusi olemas. Kui reaalne on haridusrobotid – eriti Hiinas, kus on 1 lapse poliitika. JA kui tähtsalt kohal on juba elukestev profiil, meeskondlik õpetamine, interaktiivne klassiruum ja kuidas tavapärane hindamine hakkab minetama on tähtsust ja hakkab toimuma pädevuspõhine hindamine.

Personaliseeritud õppimine pakub õpilastele võimalust õppida oma tempos. Tehnoloogia toetab seda, jälgides individuaalseid edusamme ja pakkudes personaliseeritud õpiteid. Selleks on vaja hariduses tuua sisse muutused, et tehnoloogia abis saaks mõõta õpilaste andmeid ja neile ka seejärel leida nende tasemega sobivaid õpiteid, nagu ka Kairi Tammets (Tammets 2020) Harno kompassi lehel ja videoloengus välja toob enda matemaatika näitel. Olin minagi seda ülesannet vaadates veidi nagu „kits kuulutust vahtides“, sest minulegi on sealsamas kohas õpilüngad sisse jäänud. Ja tänu oma vaatluspraktikal kogetule, vaatlesin 9.klassi matemaatika tundi, tulid need kõverikud tuttavad ette ja sealjuures ka õpetaja selgitus, oli seekord veidi kergem. Õpianalüütika lahendused jälgivad, koguvad, analüüsivad ning tagasisidestavad õppijatega seotud andmeid selleks, et optimeerida ning parandada arusaamist õppimisest, visualiseerides andmeid ja seoseid, mida inimesel ilma tehnoloogia abita oleks keeruline tuvastada (Valle et al., 2021). Nagu ka artikkel ütleb, siis nutikad õpikeskkonnad saavad pakkuda reaalajas tagasisidet, luues tema sobivaid õpikogemusi ja suurendades õpilaste kaasatust. Näiteks võivad sellised keskkonnad automaatselt kohandada õppesisu keerukust vastavalt õpilase arengule, mis võib suurendada õpimotivatsiooni. Selle tõi välja Kairi Toomla oma loengus ja Harno Kompassi lehel, et oleks juba tema ajal olnud võimalus kaardistada tema teadmisi ning anda talle jüts tema vajadusest lähtuvaid ülesandeid, siis usub ta, et tal ei olek hetkel seda matemaatikas olevat õpilünka. Niisiis kaardistatud õppija andmete abil saab pakkuda õppijale temaga vastavas ülesandeid, mis toetavad õppija tugevusi, eelistusi ja motivatsiooni.

Nagu me isegi tajume ja näeme on õpetamine on täna ka veel suhteliselt ainekeskne ja tugineb aineõpiku loogikale. Sestap ei ole ratsionaalne, et õpetaja valmistaks pabermaterjale kasutades ette rohkem kui mõni alternatiivset õpirada. Tuleb julgelt hakata kasutama tehnoloogiat, et pakkuda tänaseks juba vajalikke õpiteid, kuid peame jääma ka valvele, sest uuringud on ka näidanud, et tehnoloogiate sissetoomine ei ole alati motoveeriv õpilasele ning sealt ei pruugi tulla enesereguleeritud õppimist, nagu toob ka välja Toomla oma magistritöös (Toomla, 2023).

Aga meil on HTM’i sõnul täna kolm peamist muutumise suunda – konstruktivistlik teadmuskäsitus, koostöine õpe ning autonoomia nii kooli, õpetaja kui õppija suurema otsustusõiguse ja tegutsemisvabaduse suunas. (HTM [a], 2022).

Et siis õppija tempost ja huvidest lähtumisele lisaks soovitatakse õpihuvi tõstmiseks kaasata personaliseerimisse õppijad ehk võimaldada kaasa rääkida otsustes, mida ja kuidas nad õpivad (Basham et al., 2016; FitzGerald et al., 2018). Nendele praktikatele saab viidata kui õppija autonoomsuse suurendamisele või õppe personaliseerimisele, nagu meile on kasvatusteaduslikes ainetes räägitud ning praktikal vaatlusi tehes oleme pidanud märkama.

Artikkel annab hea panuse haridustehnoloogia arengusse, sest tänaste PISA tulemuste järgi selgub, et meie õpetajatel on olemas kõik eeldused ja oskused kasutada erinevaid tehnoloogiad oma ainetundides, kuid seda ei tehta. Ka antud artikli (Peng, H. et al., 2019), autorid näitavad, kuidas tehnoloogia saab olla võti individuaalse õppimise toetamisel, andes suuna edasistele uurimustele ja arengule hariduses. Personaliseeritud õpe annab õpetajale erinevaid võimalusi kasutada tehnoloogilisi vahendeid, et võimestada õpilasi läbi selle, et selgitame välja tema taseme ja eelistused ning kohandame seda õpilase jaoks, Jah, see võtabki rohkem aega ja ressurssi, kuid sellele rajale astudes saame me paremaid tulemusi ning motiveerituid õpilasi. Nagu ka dr. Nian-Shing Chen ütles videointervjuus, et me oleme aina rohkem liikuma sinna poole, kus vanad võtted enam ei tööta. Maailm nõuab juba teistmoodi lahendusi ning personaliseerimine saab olema igapäevane asi. Niisiis ei päde varsti enam õpetaja-õpilane õpetamise stiil ja nagu me ka eelnevates artiklites oleme täheldanud ja maailm ongi muutumises ning õpetaja roll muutub juba mentori rolliks, kelle ülesandeks jääb toetada ja võimestada õppijat. Ja mis saab veel parem olla kui võimestada õppijat  temast endast lähtuvalt.

Ise üliõpilasena tunnen seda personaliseeritud õpet veidi ka siin õppeaines „Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe“, kus mulle antakse valida millised artikleid ma soovin käsitleda ja kas teen praktilist või teoreetilist ülesannet, mis ajavahemikus või ajal ma seda teen jne. Siia on sisse põimitud ka minu isiklikud huvid ning see paneb motiveeritult töötama.

Aga kuidas siis hoida tasakaalu õppija eneseregulatsiooni ja tehisintellekti poolt langetatud otsuste vahel, avatud õpikeskkonna väljakutsetega ning andmete poolt juhitud otsuste võimalike ohtudega., nagu Hans teemapüstituses õhku viskas.

Analüüsitud artikli (Peng, H. et al., 2019), loetud lisamaterjalide ja videote põhjal võin öelda, et  õppija peaks ise saama määrata oma eesmärgid, eelistused ja õppeprotsessi tempot. Kontroll peaks jääma õppijale oma õppeprotsessi üle, samas kui õpianalüütika või tehisintellekt võib toetada individuaalset kohandamist vastavalt nende vajadustele. Artikkel küll ei keskendu otseselt avatud õpikeskkondadele, kuid toob välja personaliseeritud õppe võimalikkuse ka sellistes keskkondades, kus siis ajutisi infokildusid või anonüümseid andmeid kasutatakse individuaalsete vajaduste mõistmiseks. Andmete poolt juhitud otsused võivad kaasa tuua mitmeid riske. Üheks ohuks on andmete võimalik moonutamine või ebaõige tõlgendamine, mis võib viia ebatäpsete või kallutatud soovitusteni. Lisaks võivad andmetest tulenevad otsused tekitada privaatsusmuresid, eriti kui õppijate isikuandmeid ei hooldata nõuetekohaselt.

Kasutatud allikad:

Peng, H., Ma, S., & Spector, J. M. (2019). Personalized adaptive learning: an emerging pedagogical approach enabled by a smart learning environment. Smart Learning Environments, 6, Artikkel 9. https://doi.org/10.1186/s40561-019-0089-y

Tammets, K. (2020). Personaliseeritud õpe. Hariduse tehnoloogiakompass. https://kompass.harno.ee/personaliseeritud-ope/

Toomla, K. (2023). Raamistik personaliseeritud õppe kavandamiseks nüüdisaegse õpikäsituse kontekstis. [Magistritöö, Tallinna Ülikool]. ETERA. https://www.etera.ee/s/tYR2VtlTqg

Püüa, M. (2023, 14.juuni). Õpiväljundite ja õpiobjektide sidumine. https://projektid.edu.ee/. Õpiraja taristu ehitamine. https://projektid.edu.ee/pages/viewpage.action?pageId=112591111

 IEEE TCLT. (2016, 27 veebruar). Revolutionizing Current Learning Environments to Smart Learning Environments [Video]. YouTube. https://youtu.be/ZnBfv9E8hyw