Õpikeskkondade arengutrendid – kus suunas õpikeskkonnad arenevad.
Hans tegi loengus ülevaate järgnevates teemades:
Horizon Reports – digiteemade ühendamine pehmete teemade vahel (muuseumid jne..) EDUCAUSE on nüüd see koht, mis edasi viib neid.
Uuringud, mis on aktuaalsed tehnoloogiatrendid hetkel. Horizon Report versioonid on olnud:
Teaching and Learning Edition (2019…) -ühtlustasid seda uuringut, kuid lugedes seda tuleb välja,e t ikkagi on pigem kõrgharidusele orienteeritud.
Higher Education Edition (2004…2018)
K-12 Edition (2009…2017)
Museum Edition (2011-2016 va.2014)
Library Edition (2014,2015), Information Security Edition (2021), data and Analytics Edition (2022), Holistic Student Experience Edition (2023)
Vaatlesime 2023 Teaching and Learning raportit, struktuuri – on lihtsas keeles ja lihtne aru saada.
1.grupp trende:
Sotsiaalsed – õppijatel on kasvanud nõudlus Covidi järgselt paindlike ja mugavate õppevormide järele, fookus õiglasele ja kaasavale õpetamisele ning õppimisele (erivajadustega õpilased, õpikeskkonnad, avatud haridus), mikrokraadiprogrammid.
2.grupp trende:
Tehnoloogilised – tehisintellekti jõudmine massidesse, veebiõppe ja lähiõppe kombineerimine (suhteliselt väljakutsuv), low-code ja no-code tehnoloogiad (sellised keskkonnad, kus inimesed ei oska koodi kirjutada, vaid oleks võimalik mingeid rakendusi kokku panna, nt Power platvorm Microsoftil, MIT App inventor – mobiiliäppide loomiseks). Microzoft Azure keskkonnas saab kasutada tasuta programme TLÜ õpilane.
3.grupp trende:
Majanduslikud – hind ja tasuvus mõjutavad võimalike õppijate otsuseid kõrghariduses õppima asuda (USA-s on ülikoolid väga kallid, kui saab ka ise veebipõhiselt õppida, siis kasutatakse seda. Mõjutab ka ülikoole), kõrgkoolide rahastuse vähenemine, elukestva töökohapõhise õppe vajaduse kasv.
4.grupp trende:
Keskkonna põhised – kliimamuutused mõjutavad igapäevaelu, keskkonnateemad lisanduvad õppekavadesse (ka TLÜ õppekavades BA-s nt) ja kõrgkoolide tegevustesse (nt. koolid peavad ise jälgima oma jalajälge, nt blokiahela jalajälg ja chatGPT), tehnoloogia keskkonnamõjude vähendamine on keeruline.
5.grupp trende:
Poliitilised – valeinformatsioon, rahvusluse tõus, poliitiline ummikseis takistab otsuste vastuvõtmis.
Võtmetehnoloogiad – mis on hetkel kõige aktuaalsemad.
- Tehisintellekti rakendused personaliseeritud õppeks – õppejõudude töö lihtsustamiseks, õpihaldussüsteemid, tugiteenused õppijatele (probleemide korral vestlus robotiga, siis alles õppenõustaja poole).
- Generatiivne tehisintellekt (sisuloome ja pildigeneraator) – hindamise ümberkujundamine, eetilised küsimused (peaks viitama, et olen tehisintellekti kasutanud. Peame samm-sammult akadeemilist kirjutamist õpilastega harjutama nt.puhtalt magistritöö kirjutamiseks. Hea nt 20 lk teksti ja mingi projekt, mida hetkel juurutatakse ülikoolis)
- Õppevormide vahelised piirid hägustuvad – õppijad ja õppejõud vajavad ühist keelt (nt.kontakttundide vähendamine on problemaatiline – on erinevad mõttemaailmad õppija ja õppejõu vahel), uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja skaleeruvus (tehnika ülesse panek video/heli, mis on suur väljakutse, Hans teeb seda umb 20 min enne loengut. Ruumid tuleb luua selliseks, et oleks hea nt.grupitöö tegemiseks jne. Ruumis toimuv töö peab päris selgelt muutuma)
- HyFlex – õppija saab ühe kursusel valida lähiõppe ja veebiõppe vahel, seal on paindlikkus st. õppimine on esikohal, mitte tehnoloogia ümber tõmblemine.
- Mikrotunnistused (microcredentials), ei ole mikroakraad 30-60 EAP’d, vaid väiksemad õpiampsud, mis on uudse digitaalse tunnistusega tõendatud – mikroõppimine, toetab elukestev õpe, kohandatud õppimiskogemused (mikrokraadi õppekava saab varsti VÕTAga üle võtta)
- Õppijate kuuluvustunde ja võrgustiku toetamine – õppimisteadused, õppijatega suhtlemine, õppijatel selged eesmärgid.
4 stsenaariumit: kasv, piirangud, kokkuvarisemine, transformatsioon
TEGEVUSJUHISED: õpikeskkonnad (learning spaces), võrdsus ja juurdepääsetavus, digiühendused (440 kab, kõik ei saa enam hästi kasutada kooli enda võrgus süsteemi Apple TV, võrk on piiratud), täiskasvanud õppijad, innovatsioon teaduses ja õpetamises, õppejõud, alarahastatud kõrgkoolid
On lühikesed trendid, keskmised trendid ja pikaajalised trendid, kuid need on valmistatud enne Covidit ja eriti ei päde. Nüüd tuleb ümber mõelda kuidas ülikoolid toimivad, nt nagu mikrokraadiga nüüd hakkab toimuma.
Euroopa vaade arengutrendidele -> Tuomi I, Cachia R, Villarr Onrubia D (2023) tehtud, sarnane mis EDUCAUSis. JRC Publications Repository’st on ka võimalik uurida Euroopa uuringute kohta – nt education või digital education. INFOTEHN.ÕPETAJATELE – „Reviewing computational thinking in compulsory education“ (https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC128347)
HARNO hariduse tehnoloogiakompass https://kompass.harno.ee , kuid nendele materjalidele viitamine on raskendatud.
PERSONALISEERITUD ÕPE
Hans rääkis veidi ka valikteemadest ja mind puudutas personaliseeritud õpe, sest ei jõudnud ära oodata väga oodatud teemat nutikad õpikeskkonnad.
Tegin väikese ülevaate kohe peale loengut, sest Harno Kompass on tuttav tööriist.
Kairi Tammetsi analüüs personaliseeritud õppest Hariduse tehnoloogiakompassis (HITSA 2020) ütleb, et personaliseeritud õpe on keeruline, kuna see hõlmab alati teatavat isikupärastamist. Seal on palju mõisteid, nagu individualiseerimine, personaliseerimine, isikupärastamine, õppijakeskne ja seal on omad koolkonnad. Mõiste rõhuasetus sõltub tihti sellest, kes räägib – teadlased, rahastajad, poliitikud, praktikud. Ja tuuakse alati selles teemas esile, kui põhiline lahendus on see kõikidele praegustele hariduslikele väljakutsetele.
Kompass.harno.ee ütleb, et Personaliseeritud õpe on õpetamise viis, kus õppimistegevused lähtuvad õppija vajadustest, huvidest ja võimetest ning kus õpieesmärgid on sageli ka õppija enda seatud.
Sellega soovitakse parandada õpilaste kaasatust ja saavutusi, kus siis keskendutatakse üksikute õpilaste õppimisvajaduste reageerimisele, kus on õppimise paindlikkus ja äratundmine ning mõistmine, et indiviidid on erineva kiirusega.
Eeldusteks peavad olema õpetaja teadlikkus igast õppijast ja valmisolek toetada õppijat nt. oma õppimise eest vastutust võtma. Õppekava, kas see toetab ja kas sel on kõigile sama eesmärk? Ja lõpuks paindlikkus struktuurides.
Tehnoloogia roll on sellest järgmine parim samm. See aitab otsustada, mida õpilane võiks järgmiseks teha, lähtudes õppemeetodist, materjalidest, meediumist. Tehnoloogia aitab meil sellest aru saada. Pigem sekkuda juba varem (M.Packalen, Qridi).
Võimalused on järgmised:
Analüütikat sooritavad keskkonnad (märka varem nt. milliste ülesannete/teemadega kes on hädas või ülesanded võtavad kauem aega. Õpilaste tehtud katsetuste põhjal näiteks, õpilane lihtsalt proovib seni kuni õiged vastused saab – siis on selge, et sellele tuleb tähelepanu pöörata)
Desmos programmis teha matemaatilisi ülesandeid nt. paraboolid, nullpunktid, haarad – sellega saab välja selgitada õpilase teadmisi, kui ta oskab seal küsimusi küsida… Sealt saab märgata ja edasisi personaliseerimisi ette võtta. See tehnoloogia ja teised intelligentsed süsteemid võimaldavad ennustada tõenäosus ja annab võimalust diagnoosida.
Õpetaja jaoks aitab personaliseeritud õppimine hoida kokku aega, automatiseerida protsesse ning leida, milline oleks järgmine parim samm iga õppija jaoks.
Kompass.harno.ee ütleb:
Personaliseerimine
Lähtub õppija huvidest, vajadustest ja eesmärkidest. Õppija veab õppimist ise.
Õppija osaleb aktiivselt oma õppetöö planeerimises.
Õppija vastutab oma õppimise eest ise, sh saab valida, mida ja kuidas ta õpib.
Õpilane seab ise enda eesmärgid ja hindab õpetaja abil oma arengut personaalse õpiraja läbimisel.
Õppija valib talle õppimiseks sobiva tehnoloogia ja vahendid.
Õppijad loovad ise võrgustiku kaasõppijatest, õpetajatest ja asjatundjatest, kes neid õppimisel toetavad.
Õppija teadmisi ja oskusi mõõdetakse kompetentsimudelite abil.
Õppija jälgib ja hindab ise oma õppetöö tulemuslikkust
Õpetaja arendab ja toetab iseseisvaid õppijaid, kes oskavad sättida iseendale eesmärke ja jälgida oma edenemist.
- Personaliseerimine viitab juhistele, mida on kohandatud vastavalt õppija vajadustele ja huvidele. Keskkonnas, mis on täielikult personaliseeritud, võivad õpieesmärgid ja sisu, meetod ja tempo olla kõik erinevad (seega hõlmab nii personaliseerimine diferentseerimist kui ka individualiseerimist). Üldises kontekstis on personaliseeritud õpe kui võimalik lähenemisviis tulevaste õppimisvajaduste rahuldamiseks, pakkudes uusi alternatiive, mis edendavad õppijate õppimisvõimet (Bentley ja Miller, 2004).
Personaliseeritud õppimise puhul toimub üleminek õpetajakeskselt õppeprotsessilt õppijakesksele, õppija saab teha valikuid lähtuvalt oma eesmärkidest, talle sobivast tempost, töövahendeist ja huvidest. Nt Goole Classroomi kasutamine: 1-3 kl õpivad iseseisvalt õpetaja juhendite järgi, 4-6kl teevad ise plaani terveks eelseisvaks nädalaks. Või siis erinevad tehnoloogilised keskkonnad – 10 monkeys, quizzis, fastfingers jne…
Tavapärane õppematerjalide kasutusviis tähendab üldjuhul, et kõik õppijad saavad õpetajalt samad juhised, milliste materjalidega tunnis või kodus tööd teha. Kui aga analüüsida õpilase tulemusi või materjali läbimiseks kulunud aega, saab õppesisu kohandada vastavalt sellele, kus on õpilase teadmistes lüngad, mis tüüpi ülesannete peale tal rohkem aega kulub vms. Tehnoloogia mida kasutada: e-koolikott, opiq, õpiveeb. Matemaatika, keemia ja füüsika õppimiseks mõeldud Foxcademy analüüsib, kuidas õppija ühe konkreetse probleemiga hakkama sai ning otsustab selle põhjal, kas järgmine küsimus peaks olema kergem, raskem või hoopis kontrollima baasteadmisi. Kuid lisaks pakub see õpetajale võimalust kohandada õppemeetodit (iseseisev töö tunnis või kodune töö, grupitöö, kontrolltöö jne) ja materjali (erinevad materjali omandamisega seotud õppeained, teemad ja õpiväljundid).
Tehnoloogia ei asendaja õpetajat, kuid õpetajast saab nüüd mentor, õppija juhib end ise. Ülioluline on õpetajate ettevalmistus, et õpetaja oleks selleks valmis. Vaja on ka kvaliteetseid õppematerjale – ilma sisu ja andemeteta ei tööta personaliseeritud õpe (peavad olema erinevate raskusastmetega ülesanded).
Eestis on personaliseeritud õpet (või selle põhimõtteid) proovitud reguleerida erinevates strateegia- ja visioonidokumentides. Nii Elukestva õppe strateegia 2020, Eesti infoühiskonna arengukava 2020 kui ka Haridusvisioon 2035 toovad välja, et haridussüsteem peab muutuma õppijakeskseks ning üks võimalus selleks on personaalsed paindlikud õpiteed, mida toetab tänapäevane tehnoloogia. Tulevikus hakkamasaamiseks tuleb keskenduda õpilaste enesejuhtimisoskuse kujundamisele.
Harno kompass toob välja, et üks võimalus personaalsete tehnoloogiate õpetamiseks on informaatika õppeaine raames ise nutikaid tehnoloogiaid disainida ja luua. Selles protsessis osalemine võimaldab õppijal mõista, kuidas süsteemid toimivad, andmed kogunevad ja kuidas andmeid visualiseerida ja tõlgendada.
Õppevara peab olema nutikas, st
- masinloetava sisuga,
- võimaldama andmete kogumist õppija soorituste kohta,
- sisaldama õppija jaoks erineva tasemega juhiseid,
- ühe teema juures võiks olla kasutatud erinevaid meediumeid.
Kõige keerulisem ongi välja töötada piisav hulk kvaliteetset materjali, mille abil korraldada personaliseeritud õpet.
Et personaliseeritud õppimises peituvat potentsiaali ära kasutada, on vaja kokkuleppeid ka riiklikul tasandil: digitaalne õppevara peab muutuma nutikaks, võimaldama andmeid koguda ja erinevad keskkonnad peavad omavahel andmeid vahetama.
Personaliseeritud tehnoloogiate väljatöötamiseks tuleb ära kasutada ka juba erinevates infosüsteemides (EIS, eKool, Stuudium jt) olemasolevaid andmeid.
magistriõpingud 