Õpikeskkonnad 3. ja 18.11 tunni refleksioon

iStock

ÕPIMÄRGID

Selles õpikeskkonnad loengus rääkis Hans meile veidi õpimärkidest. Kuidas neid luua ja omale alla tõmmata, kui oleme neid saanud või siis koguda oma digitaalsesse seljakotti.

Õpimärgid võiks sisaldada

• Originaalsust / vau-efekti
• Kasulikku kursusekaaslastele – täiendavatele allikatele viitamist (peavad olema ajakohased)
• Sisu õigsust
• Loetavust – vt. writing for the web + F-reading õpikeskkonnad G-drivest (on teistsugune nagu ametlikud kirja kirjutamine – nt sõna alla lingitav aadress) + vt veel lisaks how users read on the web

Lõigud ei ole liiga pikad, ing.k puhul kaldkiri, tähtsamas asjad tumedamas kirjas.

• Töömaht

Kuidas näidata oma õpimärke? Vt. ka õppimärkide magistritöid

Koguda digitaalsesse seljakotti: BADGR.COM või OPENBADGES.ME

Kujundada saab openbadges.me <- PS! ISSUER ACCOUNT

Hans näitas meile õppimärkide tegemist, kus teha disaini ja kust saab välja anda. Moodles kõige lihtsam ja ka tasuta suurele grupile.

PERSONAALSETE ÕPIKESKONDADE LUGU

2003-2005 tekkis veebis tohutu muutus. Varem ainult tarbiti, nüüd said inimesed oma osa ka panustada (pilte jagada kommenteerida ja sisu luua jne..)

Vaata ka web.archive.org/web

Avatud kursused – cMOOC vs xMOOC <- XMOOC ei ole enam avatud õppematerjalidega

Avatud hariduse kursus: osalejaid ka väljaspoolt ülikooli,  mitte ainult kooliõpilased või kursusel osalejad. Väljaspoolt osalejad maksavad vaid sertifikaadi eest, muu tasuta. MOOC sõna võttis kasutusele 2008 D. Cormier.

Personaalne vrs personaliseeritud

Personaalne: minu tehtud asi, see on meie kursusel oluline. Täiskasvanud õppijale

Personaliseeritud: minu profiili põhjal valitud teekonnad, tehisintellekt saab olla soovitaja, mitte otsustaja (samas selle põhjapaneva fakti muutis 3.12 loengus Hans natukene leebemaks, kui otsustajaks jääb õppija ise. St. et kui ka sina ise lood oma õpitee omade huvidest lähtuvalt, siis on see ka personaliseeritud.)

TEHNOLOOGIAD ja SPETSIFIKATSIOONID ja STANDARDID

Uudisvoog -> RRS, atom, OPML

Folksonoomia -> (märksõnad) -> tagid

Lai folksonoomia -> del.icio.us (järjehoidja lugeja)nt

Kitsas folksonoomia -> flickr, instagramm

Nende viimaste abil on võimalik sisu kokku tõmmata, kasutades tääge. SlideShare lehel on võimalik slaide kokku võtta. Kõik laetud sisu saab kätte, kui kasutame märksõnu. Kahjuks e-koolikotis ei saa leida nii.

Veebis manustamine või embeedimine -> youtube, video teisele lehele panemine (blogisse nt) Veebly omasse saab rohkem teenuseid embeedida.

IFTT – erinevate keskkondade vahelisi süsteemi nr Google drive dokumenti integreerida blogi postitusi. Saab ise programmeerida käsklusi mida see teeb kui tuleb info. Erinevate keskkondade vahelist liikumist.

iStock

Kordasime veel üle ka segadusse ajavaid mõisteid.

VLE -> LMS = sünonüümid, on sama tähendusega. Eesti kontekstis jälle ei ole 100% nii.

ÕPIHALDUSSÜSTEEM (LMS) – sisaldab kõike, va. testid nt eDidaktikum

VIRTUAALNE ÕPIKESKKOND (VLE) – EduFeedr, Stuudium

LePlanner õppedisain, mis ei ole LMS, on lihtsalt üks digikeskkond.

Kõik LMS-id on VLE-d

18.11 loengus tutvustas kaaskursuslane Juho, informaatikaõpetajate tsunftist, meile kõigile edapp.com keskkonda, kus on ka AI sees. Seal saab AI eesti keelest ka aru, aga talle peab seda ütlema, et tehku eesti keeles asju. Ühendus on ka kujundusprogrammi Canvaga. Sarnaneb MOODLile, saab õppematerjale jagada teiste keskkondadega nt GClassroomiga ja  teeb ise väga häid õppematerjale.

Sealt vaatasime edasi kahte valikteemat AVATUD HARIDUS ja E-PORTFOOLIOD

Avatud haridus sai alguse 90-ndate lõpus. Tarkvara oli üpris kallis. Autoriõiguse probleemid – üle 70a.pärast autori surma tuleb säilitada andmeid. Piiratud kasutusvõimalused. – ei olnud veel avatud litsentse, et teised sisu kasutada saaks (kopeerimine-tõlkimine). Piirab mõistlikku digitaalset taaskasutamist. Orbteaosed, mida ei ole võimalik enam hankida.

„Free Culture“ Lawrence Lessing (Creative Commonsi looja. Eesti keeles „Vaba kultuur“). Creative Commonsi lehel saab oma tööd kõigile avalikult kasutada anda. Ärilisse kasutusse lubamine on pigem JAH, kuna see on suht hall ala. Nt.hariduse poolelt (kursused kus õpilased maksavad). See tagab ökosüsteemi.

Rääkisime veel avatud õppematerjalides, millest on ka varem juttu olnud. Nt Haridustehnoloogia koolis loengus rääkis Hans sellest väga põhjalikult.

MOOC kursused – massive, poen, online, course

C-MOOC’s – kogukondadele, ühendustele, suhtlusele – nagu meie

X-MOOC – võimalikult suurele kasutajaskonnale suunatud

Avatud hariduses on erinevad liikumisi olnud. Ja hariduspoliitikas on päris head edusammud olnud. Nt 2020

E-portfoolio – enda parimad näited oma õpitust kursuse raames.

Karuta portfoolio – https://karutaproject.org/, see on portfoolio platvorm, kus on võimalik siduda oma pädevusi.

ÕPIKESKKONDADE DISAIN

St. võtame mingi keskkonna ja disainime sinna sisse mingi halduse. Kunagi ei ole ühtegi õiget disaini olemas. Disain on kui kommunikatsioon.

Õppimistegevuste disain – õppedisain

Disainimeetodid

Persoonad: eesmärgid nendel persoonidel on kõige olulisemad, aitavad aru saada kelle jaoks ja mida.

Eesmärgid: mida ta soovib? Kas ainult oma töös kasutada? Teadlikkus… KIRJUTA EESMÄRK VÄLJA ISIKU TSITAADINA.

Persoonad põhinevad taustauuringul:

• Intervjuu              * kasutajate vaatlus           * kirjanduse analüüs         * konkurentsi analüüs

Persoonasid on 6 liiki:

1. Peamine persoona
2. Teine persoona (neil on mõned täiendused)
3. Täiendav persoona
4. Kliendi persoona (kes ise kunagi seda asja ei kasuta nt ülikool, lapsevanem)
5. Teenindatav persoona (kui ise ei kasuta, kuid kellel on soovid)
6. Negatiivne persoona (kes ie ole meie toote sihtgrupp – väga tehniline tüüp nt)

Stsenaariumite kirjutamine

Projektis on vajalik veel mõistekaardid, kasutajalood, paberprototüübid, sõrestikmudel.

Siit algas siis meie sõit ühise grupitööna tehtava projekti „Äpiga tuurile mööda Eestit – Reisipäevik“ tegemine. Tiimis oli minuga veel Helen, Katerina, Valeri.