Kolmas teema: personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

Kolmandaks kodutööks Õpikeskkonnad aines lugesin enda harimiseks artiklit: „Personal learning Environments based on Web 2.0 services in higher education“ ehk Web 2.0 teenustel põhinevad personaalsed õpikeskkonnad kõrghariduses, et saada teadmisi kuidas seda süsteemi kasutati ülikoolis ja kas see teostatav ka madalamas kooliastmes (III kooliastmes, võimalusel ka juba II kooliastmes).Olles jõudnud kuskile artikli 1/3 peale hakkas mind huvitama, et mis PLE (st. isklik õpikeskkond) siis lihtsas keeles endast kujutab. Surfasin neti läbi ja sain teada, et PLE kui selline on: „Mõiste personaalne õpikeskkond (PLE) kirjeldab vahendeid, kogukondi ja teenuseid, mis moodustavad individuaalsed haridusplatvormid, mida õppijad kasutavad oma õppimise juhtimiseks ja hariduslike eesmärkide saavutamiseks.“ (Educause, 2009)

Nii, asi selge, sukeldusin taas artiklisse, kus sain teada, et miks see uuring üldse ette võeti ja millised olid tulemused. Päris artikli alguses püüti samuti selgitada, mis need PLE-d üldse on ja et need on sellised kohad, mis põhinevad Web 2.0 teenustest ja koosnevad erinevatest veebitehnoloogiate rühmadest, mis aitavad kasutajatel ja õppijatel hallata õppimisprotsessiga seotud teabevoolu, teadmiste loomist ja oskuste arendamist, kuid sellest jäi nagu väheks ning keeruliseks.

Haridusvaldkonnas sai PLE-de kontspetsioon alguse 2000. aastate keskpaigast ja hoo juurde 2005 a. algusest. Personaalsete õpikeskkondade (PLE) pooldajad tõid uuringus välja väite, et läbi PLE-de ülesehitamiste ning samas ka PLE-de aktiivsel kasutamisel, saab õppija tagasi kontrolli oma õppimisprotsessi üle, kuna saavad hallata ja valida erinevate keskkondade vahel oma teabe salvestamiseks, tootmiseks, otsimiseks, loomiseks, jagamiseks, töötlemiseks jne… JA see kõik isikupärastab õppimist.

Sotsiaalse konstruktivismi lähtenurgast on täna õppimine keskendunud õppijale, mitte enam õpetajale. Õpetajate roll on muutunud teabe edastajatest vahendajateks ja juhendajateks, millest ka Hans oma 2.loengus juba põgusalt meile rääkis, kui tutvustas erinevaid virtuaalseid õpikeskkondi ja õpihaldussüsteeme. Tookordki jõudsime järeldusele, et see kõik ei tähenda, et õpetajaid ei ole enam vaja, vaid vastupidi, nende roll muutub veelgi olulisemaks, nagu ka artiklis välja tuuakse: „…et aidata õpilastel arendada oma oskust sorteerida, mõista, analüüsida ja kasutada teavet loovalt ning suunata neid nende õppimise teel.“

Personaalseid õpikekkondi kasutades kasutaja ei ole enam ainult tarbija, vaid ta muutub ka tootjaks, kuna valitakse teenused ja rakendused, mida vajatakse, et luua uut sisu tarbimiseks, jagamiseks. PLE-d on vahendite, teabeallikate ja ühenduste kogumid, mida iga üksikisik kasutab regulaarselt õppimiseks, samal ise tootes ja jagades kõike seda ka laiali. Peale selle toodi väja, et PLE-sid saab käsitleda kahes valdkonnas:

pedagoogilisel (metoodika) – kohe lõi pirn põlema, et see on ka koht meie etteantud kirjandusest Mart Laanpere ja Väljataga artikli lugemiseks (Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Interactive Learning Environments), et rohkem teada, mis on need aspektid selles valdkonnas. Artikkel leitav TLÜ Akadeemilisest raamatukogust. DOI nr: https://doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

tehnoloogilisemal tasemel (objekti või platvormina või siis infrastruktuurina)

Kasutades PLE-sid tehnoloogilisest vaatest, siis nende töökindlus ja raamistik peab olema enam-vähem fikseeritud, et API (rakendusprogrammiliides) saaks nende vahel rahulikult toimetada. See mõiste oli jälle taas võõras ja selle seletuseks leidsin toreda ja meelelahutusliku kirjeldava video What is an API?, mis tegi puust ette ja punaseks.

Pedagoogilse vaate puhul mainitakse artiklis, et sellisel juhul ei ole tegu mitte konkreetse vahendi või platvormiga, vaid see on lähenemisviis, kus kasutatakse erinevaid keskkondi mis on õppija jaoks ainulaadne ja vastab tema vajadustele ning kogemustele, samas ka muutub samu aluseid arvestades. Sellise kontseptsiooni kohaselt iga õppija ise valib oma vahendid ja ühendab need, et hallata oma teadmisi, tarbida, toota, töödelda, jagada. Samas! tuleb ka meeles pidada, et tehnoloogia arenguga muutub ka vahendite valik st. et palju tuleb peale uusi keskkondi ja samakiiresti ka kaovad keskkonnad, kuna neid enam ei arendata – nt. Flock.

Artiklis välja toodud uuringu eesmärgiks oli aidata üliõpilastel kasutada Web 2.0 vahendeid ja teenuseid formaalses õppetöös. Lisaks suunata ja juhendada õpilasi Web 2.0 kasutamist õppimisel elukestvaks õppeks, kuna õppe- ja arendustegevuste roll muutub üha olulisemaks ettevõtete ja tööelus. Seda fakti oli päris huvitav lugeda, sest uuring pärineb aastast 2008 ja täna olles ise aastas 2023 näeme, et see on juba ülivajalik oskus, kuna teavet on meie tänases infoühiskonnas liigagi palju. Siinkohal on ka täitsa mõistetav miks on uuringus tehtud kordusi ja järelintervjuusid aaastatel 2009-2010, 2010-2011 ja 2012-2016 – ajas lihtsalt kõik muutub.

PLE raamistiku loomisel toodi välja neli võimalikku lähenemist (2008-2009)

– Wiki-põhine PLE (Google’i saite)

– Sotsiaalvõrgustikupõhine PLE (Facebook)

– Sotsiaalagregaatoritel põhinev PLE (Netvibes).

– brauseripõhine PLE (Flock)

Lisatud ei ole nutitelefone, kuigi sel ajal oli nende kasutamine tõusuteel, kuid mitte nii laialdane nagu juba täna. JA seetõttu ei ole nutikaid lisatud uuringus PLE raamistiku üheks sõlmpunktiks. Kuid täna on nutitelefonid ühel olulisemal kohal selles raamistikus. Palju toimub just ka nede vahendusel, sest nutitelefonist on saanud tarbeese, mille olemasolu võtame juba iseenesest mõistetavana ning selle kadu või rikki minek pidurdab üpris korralikutl meie toimimist (täna on ju enamus infost meie nutitelefonides).

Tookord anti õpilastele valida, kuidas nad on huvitatud Web 2.0 õppimisest ja kasutamisest ja seejärel tutvustati neile järk-järgult erinevaid Web 2.0 vahendeid. Esimese sessiooni järrel said õpilased ise valida ja välja pakkuda omi platvorme, kas siis nad juba ise kasutasid neid või arvasid, et need võiks klassikaaslastele sobida. See oli rikastavam kogemus, kuna ei piiratud õpilasi raamistikuga, vaid õpilased said ise kasutada oma ideid ja ettepanekuid ja seeläbi avastada PLEde kontseptsiooni.

See on sarnane, nagu Hans meile ette andis kohe esimeses loengus – mingid kohad, mis on meile õppetööks vajalikud temaga suhtlemisel ning õppeprogrammi kättesaadavamaks ning loetavamaks tegemise ning siis meie oma vahendid, mille kaudu omavahel targa tarbija/tootjana toimetada.

Seejärel paluti õpilastel joonistada diagrammid oma Web 2.0 kasutamiste kohta, kuna see oli mõeldud sissejuhatusena PLEde kontseptsiooni tutvustamiseks. Eesmärgiks oli antud, et keskkond ei tohiks piirduda vaid tööriistade, platvormide või rakendustega, mida nad tunnevad, pigem keskenduda nende eesmärkidele, viisidele, kuidas nad vahendeid kasutavad ja nende vajadustele. Läbi kõige selle tuli esile, et 8 õpilast üritasid luua seoseid  vahendite vahel ja isegi kontrollisid, millised neist seostest olemas olid. JA üks õpilane nimetas oma diagrammi „isiklik leht kõigest“, mis sisaldas mite ainult neid vahendeid mida ta kasutas oma õpingutega seoses, vaid ka neid, mida ta kasutas vaba aja veetmiseks või sõpradega ja perega suhtlemiseks. See diagramm sobis uuringutegijate brauseripõhise PLE lähenemisviisiga.

KOKKUVÕTTEKS

Nagu ka antud uuring näitas ärinduses olevate tudengitega, siis PLE-de olemasolu ja paindlikus aitab meil paremini õppida, olla osa sotsiaalsest identideedist ja see tekitab motivatsiooni osaleda aktiivses õppeprotsessis. See kõik tekitas natukene segadust algselt artiklikt lugema hakates, et nagu mismõttes…!?!?, kuid lõpuks sain aru, et see on täna meile nii omane juba, et me ei pane enam tähelegi, et meil on juba loodud omale sellised keskkonnad ning me töötame neis mõistet omamata. PLE-de pluss on tõesti see, et saad ise algatada dialooge, osaleda nendes ning toetada ja täiendada õpitavat materjali. Näiteks on väga rikastav meie kursusel see, et meil endil on võimalus õppida läbi teiste blogimise. Selline võimalus laiendab vaatenurki ning paneb märkama asju, mis esmaspilgul üldse ei kõnetanudki. Lisaks sinna juurde kommenteerimine ning asjadele uue valguse toomine lisab edasi mõtlemise võimaluse ning sügavama analüüsi. See tekitab sellise õppimisvõrgustiku, kus tunnedki end toetatuna.

Eneseanalüüs ja tagasi vaatamine ehk reflektsioon aitab palju kaasa õppimisele ja see on PLE-des väga hea õppimiskoht ka teistel. Samuti võib olla takistuseks veidi ka see, et kui sulle ette antud keskkond on võõras ja vajab veel õppimist ning harjumist, siis jätkad ikka omale käepärase vahendi kasutamist, sest see on kiirem ja efektiivsem sulle, nagu ka uuringus noored välja tõid. Samas, see on ka võti, miks PLE-d hästi toimivad, sest kui sul jääb autonoomia ise valida ning sinna juurde lisada mõni uus soovitatud keskkond, mida sa suudad hallata, siis tulemus on käepärane ning ei kuluta liigselt ressurssi. Tänu sellele suureneb sinu enda panus, tunne, et sa oled kaasatud ja isejuhtiv.

Niimoodi asja ajades saamegi ka uuringus väljatoodud eesmärgid, et PLE-d on kui head organiseerimis- ja juhtimisvahendid, abiks õppeprotsessis ja oskuste arendamisel ning sotsiaalse aspekti ühenduskoht. Olenevalt õppijast on sellel küll omad head ja vead, aga kui siht silme ees, siis võrgustik on olemas.

Lõpetuseks ka minu personaalne õpikeskkond:

Kasutatud allikad:

Torres Kompen, R., Edirisingha, P., Canaleta, X., Alsina, M., & Monguet, J. M. (2019). Personal learning Environments based on Web 2.0 services in higher education. Telematics and Informatics, 38, 194–206. https://doi.org/10.1016/j.tele.2018.10.003

EDUCAUSE Publications (2009, 12.mai). 7 Things You Should Know About Personal Learning Environments. EDUCAUSE Publications https://library.educause.edu/resources/2009/5/7-things-you-should-know-about-personal-learning-environments