Õpikeskkonnad 1.tunni reflektsioon
Esimene loeng Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe oli sissejuhatav, kuid siiski väga sisutihe. Kuna ei teadnud, et loengus peab oma seade kaasas olema, siis osaliselt jäi praktiline kaasa tegemine poolikuks, mille ma hiljem kodus tasa tegin.
Meeldis väga algne jäämurdmismäng. Nimed kõik meelde ei jäänud, aga mõni inimese lemmiktegevus küll. Kahjuks läks osa infost kaduma ka (mis on ka mõneti mõistetav nii suure grupi puhul), kuna mõni rääkis väga vähe või väga vaikselt.
Sellest loengust õppisin, lisaks kursusekaaslastele, millised õpikeskkondi me õppetöös kasutame, mida tuleb teada viitamisest, kust leiame teadusartikleid, millised on hindamise kriteeriumid, kui suures mahus tuleb meil tööd teha ja sedagi, et minust saab blogija. PS! Jõudsime ka rääkida haridustehnoloogia ajaloost, lisaks praktilisele tegevusele.
Ajaloost saime teada, e Haridustehnoloogial on 5 erinevat etappi:
arvutite abil toimuv õpe (ingl computer assisted instruction)
arvutipõhine õpetamine (ingl computer-based training)
veebipõhine õpetamine (ingl web-based training)
e-õpe (ingl e-learning)
tehnoloogiapõhine õpe (ingl technology-enhanced learning)
Selle aine õpikeskkonnad on meil:
WordPress
Moodle
väike lõik tuli ka teha EduFeedris
Discord
Opikeskkonnad.ee saab meie majakaks ja teejuhiks.
! Esimesteks ülesanneteks oli koostada ÕPILEPING, mis on minu maakaardiks selles õppeaines või üleüldse kogu minu magistriõpingutes.
!! Teha ülevaatlik ja kokkuvõtlik analüüs teadusartiklile. Mina valisin selleks artikli Weller, M. „Twenty Years of Edtech“ehk 20a. Haridustehnoloogia ajaloost – Weller annab ülevaate Haridustehnoloogia värskemast ajaloost ja keskendub aastatele 1998–2018.
!!! Ja teha endale kõikidesse vaja minevatesse õpikeskkondadesse konto (WordPress, Moodle, Discord ja EduFeedrisse kinnitada oma blogi aadress).
Aega võttis, aga asja sai!
Minu TLÜ MA informaatikaõpetaja õpiblogi
magistriõpingud 